PROGNOOS ⟩ Kulla hind võib kerkida hullumeelselt kõrgele
https://majandus.postimees.ee/8317597/prognoos-kulla-hind-voib-kerkida-hullumeelselt-korgele
Kui USA presidendi Donald Trumpi Föderaalreservi rünnakud USA keskpanga iseseisvust ja sõltumatust kahjustavad, siis võib kullauntsi hind kerkida 5000 dollarini, prognoosib USA investeerimispank Goldman Sachs. See oleks praegusest hinnatasemest 40 protsenti kõrgem.
Kolmapäeval püstitas kulla hind värske rekordi, mil untsi hind kerkis 3578,5 dollarini. Tänavu on väärismetalli hind kerkinud 35 protsenti ning sellega on kuld olnud üks maailma parimat tootlust pakkunud vara.
Nii investorid kui ka keskpangad on poliitilise ebakindluse ja võlaprobleemide eest kaitset otsides just selle väärismetalli suunas vaadanud. Samas on teised varasemad traditsioonilised turvavarad, nagu dollar ja riigivõlakirjad, kukkunud.
Kulla viimase aja hinnatõusu on vedanud kahtlused, et Donald Trumpi administratsioon võib maailma kõige tähtsama keskpanga ehk Föderaalreservi sõltumatuse kaotada. Investorid kardavad, et politiseeritud Fed hakkaks vajalikust rohkem intressimäärasid kärpima, ja nii ongi pikaajalised inflatsiooniootused ülespoole kerinud.
Keskpangaga peetava võitluse viimane näide on Trumpi soov Fedi juhatuse liige Lisa Cook lahti lasta. See katse on praegu kohtus arutusel. Aga sammu eesmärk on sama mis varasematel sammudel: sundida keskpanga presidenti Jerome Powellit intressimäärasid langetama.
«Kui Fedi sõltumatus saab kahjustada, toob see kõrgema inflatsiooni, madalamad aktsiad ning pikemaajalise tähtajaga võlakirjade languse ning ohustab dollari positsiooni reservvaluutana,» vahendab Briti mainekas majandusleht Financial Times Goldman Sachsi globaalsete toorainete juhi Daan Struyveni sõnu.
Goldman Sachsi baasstsenaariumi järgi tõuseb kullauntsi hind tuleva aasta keskpaigaks 4000 dollarini, kuid kui erainvestorid dollaripõhised varad hülgavad, võib see Struyveni sõnul kulla hinna veelgi kõrgemale lennutada.
«Kui üks protsent erainvestoritele kuuluvatest riigivõlakirjades olevast rahast liigub kulda, siis kerkib kullauntsi hind ligi 5000 dollari tasemele,» lausus Stuyvem Financial Timesile.
Waikato ülikooli õppejõud Michael Ryan lausus USA populaarsele investorite kanalile, et inflatsioon on praegu peamine risk ning kuld ainus põgenemisvõimalus.
Analüütikute sõnutsi on kulla üks põhiline väärtus selle sõltumatus. Kuld on füüsiline vara, mille väärtus ei tugine institutsionaalsele usaldusele. Kulla väärtust ei saa eelarvete haldamise või poliitilise sekkumisega kahjustada.
KULLAPALAVIK ⟩ Eesti inimeste kullamüük on kordistunud
https://majandus.postimees.ee/8300300/kullapalavik-eesti-inimeste-kullamuuk-on-kordistunud
Eesti suurima ehtekulla vahendaja Luutari pandimajades on klientide kullamüük viiekordistunud. Luutari juhi Luule Emmari sõnul on põhjuseks nii tõusnud kulla maailmaturuhind kui ka inimeste toimetulekuraskused.
«Kui varem ostsime ühes kuus keskmiselt 1,2 kg kulda, siis nüüd ostame iga kuu 6 kg,» rääkis Luule Emmar. Suures osas nägi ta kullamüügipalaviku taga hüppeliselt tõusnud kulla kokkuostuhinda. Kui aasta tagasi oli Eestis kõige levinuma 585 prooviga ehtekulla vastuvõtuhind 28 eurot, siis nüüdseks on see tõusnud 53 euroni. «Me vaatame, mida kulla hind maailmaturul teeb, ega välista, et tõstame kokkuostuhinda veelgi,» rääkis ta.
Emmar lisas, et kuigi nad näevad, et nende klientide hulka on lisandunud keskklassi inimesed, kellel jääb enne palgapäeva mõnisada eurot puudu, on kullamüüjad pigem need, kes kasutavad praegu ära head turusituatsiooni.
«Me näeme, et kulla hulgas on piisavalt palju nõukogudeaegse 583 prooviga kuldehteid, mis näitab, et neid on pikemalt hoitud ja nüüd on müügiks lihtsalt hea aeg,» rääkis ta.
Tavidis kolmekordne kasv
Tavidi majandusanalüütik Mait Kraun lisas, et Tavidi romukulla sisseostu mahud on eurodes kasvanud aastaga peaaegu kolm korda, enam kui 6 miljoni euroni.
«Peamisteks põhjusteks võib pidada kulla kiiret hinnatõusu ja majanduslangust, mis on toimetuleku paljude jaoks keerulisemaks teinud. Oluline on märkida, et ostame kulda ka Eesti suurimatelt pandimajakettidelt, kes müüvad oma klientidelt ostetud kulla meile edasi. Koos pandimajadest tuleva kullaga on meie romukulla sisseostu mahud kasvanud tänavu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 35 kilogrammilt 65 kilogrammini. Eurodes on mahud kasvanud 2,4 miljonilt eurolt 6,2 miljoni euroni. Seega on kasv kilodes olnud peaaegu kahekordne ning kasv eurodes pea kolmekordne,» rääkis ta.
Kraun ütles, et kui pandimajad välja arvata, ostis Tavid eelmise aasta esimese seitsme kuuga Eestis eraklientidelt 19 kilo romukulda. Tänavu on ostetud juba 26 kilo. «Eurodes on pilt kulla hinnatõusu tõttu jällegi veidi teistsugune – kokku kasvasid mahud 1,3 miljoni euro pealt 2,7 miljoni euro peale. Seega on erasektori kasv eurodes olnud enam kui kahekordne,» sõnas ta.
Mahtude suurenemisel on Mait Krauni hinnangul kaks peamist põhjust. Esiteks on kulla hind 2024. aasta algusest tõusnud eurodes lausa 56 protsenti, samavõrra on kasvanud ka romukulla sisseostu hinnad. «Teiseks on Eestis juba pikemat aega majanduslangus ning palgakasv on hinnakasvule alla jäänud. Kui siia juurde lisada veel maksutõusud, siis leiab aina rohkem inimesi, et neil jääb toimetulekuks raha puudu. See ajendab muu seas ka kuldehteid ja -esemeid kokkuostjatele müüma, eriti kui selle eest saab rohkem eurosid kui varasemalt,» rääkis ta.
Kulla hind on tema sõnul alates 1971. aastast kasvanud dollarites mõõdetuna keskmiselt veidi üle 8 protsendi aastas. «Meie hinnangul on praegune majanduse, rahanduse ja geopoliitika seis selline, et järgmise viie aasta jooksul võiks aastane kasvutempo olla sellest umbes kaks korda kõrgem (ehk 13-16 protsenti aastas). See tähendaks, et kulla hind jõuab 2030. aastaks 6000-7000 dollarini untsist. Meie soovitus on alati olnud kulda müüki tuua ainult juhul, kui inimesel tõesti hädasti raha tarvis. Lihtsalt hinnatõusu tõttu kulda maha müüa me ei soovita, sest meie hinnangul on kuld ka järgnevatel aastatel väga hea investeering. Ehete ostmist ei saa kõrge juurdehindluse tõttu pidada küll kulda investeerimiseks, aga kui need juba olemas on, siis müüa tingimata ei tasu,» ütles majandusanalüütik.
Luutaris näha majandussurutis
Luutaris on suurenenud ka nende klientide hulk, kes võtavad pandi tagatisel kiirlaene. Luule Emmari sõnul on näiteks palju neid, kes on majandusbuumi ajal ostnud kokku erinevaid asju ja nüüd otsustanud need rahaks teha. Kuid suurenenud on ka nende hulk, keda sunnib laenu võtma otsene majanduslik kitsikus.
«Põhjuseid on mitmeid, kellel on tulnud ettenägematud kulud, nagu uue kodumasina ostmine vms, kuid teisalt mõjutab laenude võtmist ka inimeste kehvem majanduslik toimetulek, mida on täiesti selgesti näha,» lisas ta.
Luutaril on esindused üle Eesti ja Luule Emmari sõnul on tal seetõttu hea ülevaade inimeste toimetulekust. «On selge vahe, mida pannakse panti Tallinnas ja Tartus ning mida Võrus või Valgas,» rääkis ta. «Kui Tallinnas tuuakse panti Rolexi kellasid, siis Võrus me seda ei näe ja elatustase on nende kahe koha vahel ikka väga suur.»
Võru esinduses reklaamib Luutar, et nad annavad laene alates kümnest eurost. Emmari sõnul pole otseselt kümneeurost laenu küsima tuldud, kuid teisalt on Luutari Võru klientide hulgas piisavalt neid, kellel jääb näiteks järgmise pensionipäevani puudu mõnikümmend eurot