[indrpo]

RCC, mis sul selle ülbitsemisega on, pole ime, et keegi sinuga tegemist teha ei taha kui suhtlusviis on nagu "Silva baari" nurga taga.

Sulle on korduvalt selgitatud, kuidas sa optika saad, sina raiud ainult, et keegi peaks maksma juurdepääsuvõrgu eest.
Ühe korra võin punktid sulle veel selgeks teha, olenemata, et sellest pole kasu.

1. "Juurdepääsuvõrke" rajavad sideoperaatorid oma investeeringutega, valides selleks kohad mis on mõistliku tasuvusajaga, ehk, et võimalikult palju majapidamisi koos, võimalikult mõistliku hinnaga majapidamise kohta. Täpselt sama teeb ka Enefit jms op neut võrgu ehitajad, valides selliseid asumeid, kuhu sideoperaator ei tule, ja teevad seda riigi toel. Üksikmajapidamised selle alla ei käi, 2-3 majapidamist ka veel mitte, pigem 10+ kanti kuid selles osas vaadatakse ka ehituse lihtsust, õhuliinid, elasa trassi lähedus jms.
2. Kuna täna on veel piisavalt külasid, kus puudub valguskaablivõrk, siis pigem valitakse nende hulgast piirkondi, kuhu võrk rajada, seega sinu sarnased üksikasumid, välistatakse kohe.
3. Sinu maja eest kulgeb mööda operaatorineutraalne Elasa trass, millest ühes torus on 48 kiudu magistraalvõrk sideoperaatoritele ja omavalitsuste hoonetele. Vabasse kolme torusse saab tellimusel puhuda lisakaabli mõne kliendi või ka muu op neutraalse kliendivõrgu rajamise jaoks. Seda saab teha sideoperaator, kaabel jääb Elasa omandusse ja maksta tuleb igakuist trassi renti vastavalt vahemaale. Hetkel täpseid hindasid ei tea, kunagi oli 2€ kuus kuni xx kilomeetrit.
4. juba Elasa trassi ehitusest oli sinu sarnaseid üksiku majapidamisega teeääres olevaid kliente, kes soovisid optika majja saada, maksid täpselt sarnase paigaldus hinna ca 2-7000€, ja optika toodi majja, sideoperaatorile maksavad sama leti paketi hinda ehk näiteks 27€ 100M+ ja sideoperaator maksab ise Elasale siis vastavat 2€ vms trassi rendihinda.
5. Eelnev töö sisaldas lähima sidesõlmega teenuse ühendamist, olgu siis 1 või 10km Enamasti on sellises kauguses kuskil mõni sidesõlm.
6. Elasa trass ongi rajatud tuleviku eesmärgiga, ühendada sideoperaatorite sõlmed maapiirkondades, mobiilimastid, omavalitsused ja edasi käib hetkel op neutraalsete võrkude rajamine erinevate võrguteenuse pakkujate poolt. Elasa, Corle jms. Nemad ühendavad siis lõppkliente väiksemates asulates. Kui see on kunagigi lõpusirgel, võidakse vaadata ka üksikmajapidamisi kuid nende liitumine ei ole siis 199/299€ vaid ilmselgelt veidi rohkem.

Nüüd see visualiseeriv elektrivõrgu näide, juhul kui interneti võrgu protseduuridest väga aru ei saa.

Täna rajatakse hulganisti päikeseparke. Miks valib päikesepargi ehitaja oma kinnistuks koha, kus oli vanasti lehmalaut? Sellepärast, et seal lähedal on keskpingeliin, ilmselt ka vana xxxA alajaam madalpingega ning ainuke asi on vedada 200 meetrit kaablit põllule päikeseparki, maksta liitumistasud, ampritasud ja korras

Teine näide, saad pärandina, ostad maalapi kuskil maakohas, mõtled maja püsti lüüa. kinnistu lähedalt jookseb mööda keskpinge liin.
Jaurad siis elektrileviga, et ma vean oma traadi posti juurde, andke särtsu. Vastus, lähim alajaam on 800m kaugusel, vaja on rajada maakaablivõrk maksumusega XXXXX€ Teine vastus, alajaam on liiga kaugel, vaja on rajada uus alajaam kinnistu lähedale, siis võid oma paelaga sinna ühedada, maksumus XXXXX€ Kusjuures kinnistu väline osa, ehk kaabel ja alajaam jäävad Elektrilevi omandusse, mitte kliendi omaks.

Küllap sinagi oled teleris neid saateid näinud.
Kui sa nendest tingimustest aru ei saa, siis nii on ja lenda drooniga kiud sabas lähimasse sidesõlme. Ukrainlased õpetavad. Või kasuta seda xG teenust mis sul täna on. Pakun, et see võiks olla Tele2 sest nende mast ei ole sinust kaugel.
Kolmas variant veel, teed oma MTÜ sideoperaatoriks, võtad laenu, ehitad võrgu sobivast sõlmest majani, pakud naabritele teenust ja lased MTÜ pankrotti.

[High-Q]

siin on foorumis tekkinud arvamus, et näe, minu külas on üks vana kolhoosiaegne nelja korteriga kortermaja ja seitse talu ja oi miks see pagana ihnuskoi operaatori siis ei tule, et kui tuleks ja oma valguse tooks, siis küll raha hakkaks tulema.
tõehetk on aga hoopis teine

papsile, valga linnas, eramajade rajoonis, kus ca 400m tänava peale on maja-maja kõrval (1000-sed krundid) ca 30 eramaja (ja paljud neist täitsa renoveeritud) ja selle juures ka üks mingi 10 korteriga kortermaja, ehitas enefit optikavõrgu.
kui pärast ehitajatega räägiti, siis kogu sellest 40+ perekonnale mõeldud suurusest alast, tegelikult kolm majapidamist ühenduse tellis.

ja selles piirkonnas ei olnud üldse kaableid. paps kunagi ise eesti telefonis töötas, ainsana levis seal RAS1000. Ja piiriäärne moblalevi on kah selline kuidas veab.

seepärast meil ongi ühendused per kärss kallis, et tegelik kulu, et ühte klienti saada on ikkagi suur. meie asustustihedu(setu)s ikkagi määrab. jah magalas on kõik vinks-vonks, aga elu ei käi ainult magalates.

[indrpo]

Ma ei tea mis antud teemas oleval aadressil levib aga tundub tõesti mingi nõukaaegne 4 korteriga lüpsinaiste maja ja asub vähem kui 5Km igast sideoperaatori mastist, kellelgi operaatoritest ehk juba on või vähemalt tuleb 5G ja siis on 500M kahekordse maja katuselt kindlasti saadaval.
Aga jah, see ei rahulda niiehknaa, "kallis", ja vaja on hoopis "10Tbit/s Tixi Brüsselisse".

[XeStAiSy]

[BA79]

[bitCON]

Küsimus - wifi ei levi hästi 4 toalises korteris ühte tuppa. Kas mõistlikum võtta uus ruuter või smart wifi? Inteno DG200A ruuter hetkel. Ja kui uus ruuter rentida, kas siis saab vana peale tagasi minna kui levi ei parane sellega?

[kaabakas]

99,99% juhtudel ei jää levi ruuteri, vaid klientseadme taha kinni. Esimene ravi on leida ruuterile koht, kus ruuteri ja klientseadme vahel pole rohkem kui üks sein.

[jaakjaak22]

[XeStAiSy]

Seinad jah probleem ja teine probleem on VDSL kuid on muudel juhtudel oleks lahenduseks lan kaablid vedada. VDSL puhul lan kaabel pole suvel ideaalne võib vähe liiga kalliks minna. Ma ise wifitasin kuigi igal korrusel oli oma purk.
Optika puhul vedasin kaablid igalepoole kuhu oli vaja. Kui LTE oli siis oli kaabliga ka siis. Korra on kogetud seda VDSL asja suvel rohkem ei tahtnud. 1 Asi mis wifiga on sealt ei saa kõike kätte isegi ka siis kui seadmed kõrvuti. Niipalju pead heaks saama ,et ei sega ja ei läägi. AX on täiesti ok kasutada. Ühest APst tavaliselt ei piisa kui seinad on.

[RCC]

https://forte.delfi.ee/artikkel/120362383/riik-on-annetanud-internetikaabli-vedamiseks-sidefirmadele-pea-60-miljonit-eurot-iga-liitumine-on-lainud-maksumaksjale-maksma-hingehinda

oskab keegi öelda, miks ma pean omast taskust veel riigile võrku ehitama et netti saada

[Etz]

[a1]

[RCC]

ja me teame juba viimased 25a , et ei telia, ega keegi teine, ei ole nõus omapanusega. vimastes oli see laias laastus 30%. seetõttu ongi nett panemata, sest ega keegi hakka riigile omasttaskust seda tegema. corle selle isegi maksis, kas see neile ka kuidagi kasuks tuli, sellest pole juttu olnud.

[Maldur]

Kui ma vaatan siin morseman'i traktaate, siis ma ausalt öeldes olen isegi rahul, et seal Saarde valla "aia" taga, kus ma eelmisel kevadel mõõtsin üle keskmise Telia neti kiiruse autost/maapinnalt - ei ole netti, sest mis siis saaks kui see upload oleks täis kõike seda jura mida siia piiksutatakse? Ma hakkan arvama et see missionkriitiline upload oleks täis veel hullemat kui maailm välja kannatada tahaks.

[napoleon]

Maldur, pole tal seal midagi missioonikriitilist. Kui oleks, küll ta siis leiaks selle 5k ning nutaks ja maksaks.

[margus28]

Aga mõelge veidi laiemalt, PÕHIMAANTEE (üks Eesti kõige olulisematest RIIGITEEDEST) ääres oleval elamisel ei teki mitte mingisuguseid TÄIENDAVAID (noh võibolla nii 0.000001% täiendavat kulumist) teeehituse/remondi/hoolduse kulusid VÕRRELDES tavakasutusega. Samas kohalik omavalitsus korjab ikkagi suurima rõõmuga maksutulu omale kokku, mille eest ta nõukaaegsetes suvilapiirkondades käib teed remontimas ja talvel lund lükkamas kui seal on juba üks püsielanik tänaval. Kus see võrdsus siis on? Kui kümnest aadressist üks tarbib püsiühendust, siis keskmine hind tarbijate kohta tuleb vähemalt sama kõrge kui siinnimetatud morsemehe 5k. Tsiteerides klassikuid, mis seal n*hhui vahet on, mitmele aadressile valmisolek tehti, kui reaalseid tarbijaid on suurusjärk vähem? Toetusskeemid imevad vilinal, et "pearaha" makstakse aadressivalmisoleku, mitte aadressivajaduse eest.

[jaakjaak22]

Kui mul on väikeasulas Telia poolt ehitatud valguskaabel eramajas olemas ja ütlen jah Enefit saadetud pakkumisele 199EUR eest nende valguskaabel välja ehitada, et saada tulevikus teiste pakkujate teenust kasutada, siis kuidas hakkab tulevik välja nägema:

a) majja jooksevad kaks valguskaablit - Telia ja Enefit. Telia tõenäoselt enda oma kokku korjama ei hakka?
b) Enefit omandab kuidagi Telialt kuidagi jupi fiibriinfrat ja nimetatakse Enefiti omaks ringi?
c) Telia hakkab oma fiibri kaudu teisi teenusepakkujaid lubama?
d) Enefit küll pakkus, aga mingi aeg teatab, et "jou, sul juba paistab fiiber olema, praegu ei tee"

[napoleon]

Eks kõik variandid on võimalikud. Küsi Enefiti käest.
Samas mis see väga sinu asi on, bitid ei küsi kelle oma kaabel on ehk sinu huvi peaks olema mis hinna ja mis kiirusega netti on võimalik saada.
Kaks kaablit oleks muidugi boonus. Saaks ühe käest võtta nö. põhiühenduse ja kellegi teise käest aeglasema ja odavama backup ühenduse. Või siis kaks võrdset kui on riistvara, mis load balance-ga hakkama saab. Aga see peab tark lahendus olema, mingi asuse ruuteriga kunagi proovisin ja tekkisid kohe jamad.

[jeesus188]

Valguskaabli puhul võtad teise valguse backupicks?
Siis tasuks kolmandaks mobiilne ka võtta just in case
Kui telne kaabel olemas, siis telia oma juhtme otsa teisi küll ei luba. Enefiti juhtme kaudu näed pakkujaid kodulehelt

[margus28]

[napoleon]

[Janis]

Enefit veab vist ainult mööda poste ja on odavam?

[a1]

[KillFrenzy]

c) jah, juba pakutakse.
d) kui juba ei ehitata, pole kindel midagi, kantakse raha tagasi ja öeldakse sry.

[indrpo]