[KillFrenzy]

[indrpo]

KillFrenzy, ise kes sa samamoodi tegeled sarnase asjaga, võiks ka teada, aga sul tundub mingi huvitav seisund täna olema, mingid müstilised kõhukrambid.

[RCC]

Oot, kas telia hääletoru hakkab juba sellist sousti keetma, et oi aga eestis on hoopis teised standardid. eestis on AINULAADSED võrgud, mis siis, et ülejäänd planeet kasutab ja saab hakkama selle optika standardiga . ma katsun personaliosakonnast uurida, et kas selle indrek p-tega annaks miskit ette võtta, et vbl piparmündi tee aitaks, või miskit peale määrida.

tuuletallajate valed tulevad igapäev välja, küll see telia pättus ka paljastub (mida mina juba tean niigi)

[Zonerman]

Ma ei tea kust see info tuleb. et Telia 1G 55€ hinnale läheb. Mina pole ühtki teadet saanud selle kohta ja viimane kõne oli ka, et ise olen loll, et tahan kiiremat mida mul vaja pole.

Isegi kui oleks 55€ , siis oleks kallim olnud, kui täishinnaga Elisa rääkimata soodukast.

Aga nad võivad oma äriplaani kellelegi teisele selgitada. Ma olin Telia klient alates 2008
Kusjuures mina ei heida midagi Teliale ette, lihtsalt nende äriplaan on ajast ja arust edu neile.

[Etz]

[KillFrenzy]

[a1]

Kui võtta see 19€/kuu teenuse hind.
Uuringu järgi on Eesti maapiirkondades 122990 hoonet kus puudub 100Mbit/s võimalus.
Hinnangu järgi läheks neile võrgu ehitamine maksma 828.000.000 €, ehk 6732 €/per punkt.
Jagades eeltoodud teenusehinnaga, saame tasuvusajaks 30 aastat.

Tundub hea koht kuhu maksumaksja raha kühveldada

Ma nagu mäletaks, et Enefit alustas oma fiibli müüki hinnaga 6 € ?
Tänaseks on see juba 33% otsa saanud.
Nii et tasuvus paraneb

[A.S.]

[londiste]

https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120357576/raha-vedeleb-keegi-ei-taha-netiuhenduste-konkurents-eesti-moodi
järgmine nutulugu. mind päris palju häirib see, kuidas muidu nagu targad inimesed kirjutavad aiast ja aiaaugust. eks see eesti telefoni teliaks erastamine ja kõrged jaetarbija hinnad käivad sinna juurde, aga muu lähem jutt on nii segane kui veel olla saab.

oleks juba aeg, et keegi neist kirjutajatest võtaks ette näiteks telia, enefiti, elasa ja muude hulgiteenuste hinnakirju. kellel meil veel oma võrku on, elisal? keegi siin linkis leedu peale, sealne võrk on riigi opereeritav ja hinnad avalikult väljas. võtta mingid stsenaariumid ette - selle turutõrkepiirkondade ja viimase miili raames on mingid standardolukorrad vist juba olemas - ja vaataks kuidas see välja tuleb. kui telia küsib palju raha, siis on nende nina sinna hea sisse susata. kui mitte, siis tuleks üritada aru saada, miks. lisaks on mul kõva kahtlus, et kogu arutelule - kaasa arvatud ttja ja riigi poolt vaadates ning nende survestamiskatsete mõttes - tuleks kasuks probleemi korrektne sõnastus ja edastamine. kui probleem on kanalisatsioon, siis tuleks ka selles suunas nügida, mitte kas ise või telia mahitusel teema umblusse ära ajada.

olles nii mõndagi ttja dokumentidest lugenud, siis nende ettekujutus asjast on palju parem kui meediakajastus seda ette kujutab.

edit:
turutõrkepiirkonnad ja viimane miil ehk need kohad, kus töötavat infrat täna ei ole, on hoopis eraldi teema. saan küll inimlikult aru siin mõnest staarkommenteerijast ja nii mõnestki muust kommenteerijast, et telia võiks kiu koju vedada aga telia on siiski erafirma ning kui sulle pole nad ka aastakümneid tagasi infrat erastamise käigus saanud, siis on neile raske midagi ette heita. selliste klientide jaoks ongi riikliku toetusega (loe: kas eu või eesti riik maksab) programmid - selle tulemusena siis tänases kontekstis ennekõike elasa ja enefit aga vist ka mingid regionaalsemad üritused, mida tihti tehti koos kanalisatsiooni rajamisega.

[margus28]

[londiste]

[Zonerman]

londiste, Kõik algab riigi plaanidest ja soovist. Meil pole lihtsalt valitsustel olnud mingit suurt soovi Eesti kiire interneti kaetavuse ja kättesaadava hinanga lahendust leida.
Pannakse paberile mingi mull jutt kirja, plaanime loodame jne. Nagu ka see tuuleparkide värk. Lihtsalt tuimalt otsustakse väikses ringis ja siis pärast ei suudeta selgitada rahvale, miks nii otsustati kui jutt läheb detailidesse ja hinnale. TTJA on samasugune kasutu institutsioon päriselt seista tarbijate eest ja teha valitsusele jõuliselt kriitikat, kui nad isegi uuriks, miks meil areng seisab.

Loe ja võrdle neid https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/policies/broadband-lithuania https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/policies/broadband-estonia
Eesti eesmärk on mingi 2030 hägune, katame, teeme, planeerime, vaatame, loodame. Leedus on kindlad kriteeriumid:

[londiste]

Zonerman, sumbud natukene palju semantikasse. su enda lingilt:

[margus28]

Pigem 2050: https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrolliblogi/tabid/310/ItemId/2464/amid/920/language/et-EE/Default.aspx

[londiste]

[Zonerman]

[RCC]

[BA79]

Kõikide nende tasuvusarvutustega spekuleerimiste ja venitamiste juures on kõige kurvem see, et ei taheta mõista või ignoreeritakse tõsiasja, et mida kaugemale tulevikku sidetaristu uuendamist edasi lükatakse, seda kallimaks see kõik läheb sest trend on ikka sinnapoole, et inflatsioon ja maksupoliitilised otsused tõstavad ehitushinda kunstlikult üles ja see areng paistab minevat üha kiirenevas tempos. Lõpuks ongi nii, et ei saagi midagi ehitada kuna tasuvusaeg on liiga pikk, enne hakkab uuendatud taristu amortiseeruma, kui tasuvusaeg kätte jõuab ja selle pealt mingit kasumit teenida saab.
Lihtne näide on Baltikumiülene projekt nimega RB: Projekti tasuvus peaks viimaste analüüside järgi olema juba nullis, aga projekti ehitusega pole veel täies ulatuses isegi alustatud. Jupikaupa ehitavad ja veeretavad projekti nagu kuuma kartulit käest kätte. Maksumaksja miljardid lähevad korstnasse aga kasu ei mingit.

[Etz]

Härrased, te kipute siin unustama ühte tõsiasja.
Äriettevõtte esmane eesmärk on teenida omanikele, võimalikult suurt kasumit, muud eesmärgid on teisejärgulised.

[Zonerman]

Selleks need Rootsi Telia ja ka Pangad siin ongi. Neil tuleb lasta kasumit teenida, muu pole oluline. Riik peaks kriisikoosoleku kokku kutsuma, hinnad lähevad alla, kasum kukub.

[Prillpapa]

Tulevik 2030 või 2050 hajaasustuse kiire nett on natuke ajas leevenev probleem, kus Eesti elanikkond jätkuvalt väheneb ja toimub linnastumine, kus sealt hajaasustusest kolitakse ära keskustesse, täna peamiselt Tallinn&Harjumaa ja Tartu.
Mis teisalt võib seletada ka jahedust investeerimise vastu kolgastesse, kui tasuvusajad on aastakümneid ja faktid näitavad, et klientide arv ajas väheneb - kes tahaks sellisesse perspektiivi raha matta
Operaatoritel on kasulikum loota, et juba täna ja ka tulevikus kliendid kolivad keskustesse ehk võrku, mitte võrk ei pea kolima üksikute klientide juurde

[Betamax]

[Jerry]

[RCC]

metsaärikatele vastad nii; enne nett, siis mets. nüüd piisab mainida lihtsalt telia, ja ongi kõik

[XeStAiSy]