[RCC]

[KillFrenzy]

[margus28]

Eksisteerib (eramajade) piirkondi, kus tänavale on pandud ERALDI liitumiskapid esmalt ENEFIT ja hiljem TELIA poolt:
1. ELISA ja TELE2 kasutavad ENEFIT optilist kaablit.
2. TELIA kasutab oma optilist kaablit.

Suuliselt on ka öeldud, et ENEFIT on liiga kallis, sellepärast tõmbasid/kasutavad oma kiude. Kuniks keegi omale mitmest teenusepakkujast "high availability" ei hakka ehitama, seisab üks kaabel/liitumiskapp 100% ajast kasutuna. ENEFIT/TELIA summaarne kasum vaevalt suurenes sellise tegevuse tulemusena. Ehk siis mingis ulatuses läks riiklikult toetatud ENEFIT programm lappama, et sellest ei piisanud ja TELIA oli vaja lisakaablit lahti rullida ja veel kapikesi tänavatele kinnitada. Kaablitööstused ja metallkapiehitajad ja paigaldustöölised said kindlasti tööd ja leiab. Rohepööre missugune...

[KillFrenzy]

Ja koos kaevati maha enefiti ja telia?

[indrpo]

Milleks sellist vandenõuteooriat toota?
Kui opetaatoril on valida siis võrgu ehitamine on alati kallim kui rentida konkreetsete klientide jaoks enefitilt kiudu.
Jah, on mingeid üksikuid x kohti kus telia ja enefit omaarust leppisid kokku, kuhu teeb operaator ja kuhu tohib rajada enefit.
Enefit tohib rajada turutõrke piirkonnas, kuhu ükski operaator ei ole nõus investeerima.
Telia näiteks sakus projekteeris võrgu ära, hakkas ehitama, maakaablid, kaevamisega. Samal ajal keris enefit elektripostide otsa oma optika ka. mõnel kliendil siis topeltkaablid toas. Loomulikult kasutab Telia siis oma kiudu, mitte enefiti oma.
Loeme selliseid kohti pigem harukordseteks, mitte tavaks.

[KillFrenzy]

[RCC]

ei ole päris nii lihtne, enefit rajab rõõmuga väikelinnadesse, kus tegelikult ei ole mingit turutõrget. lihtsalt telia peab hoidma oma megakasumit ja nii ongi

[von Wu]

Näiteks Põltsamaa linna teatud piirkonda ei raja Enefit ega Telia. Ainus võimalus on mobiilne internet. Paljudes kortermajades on Telia kaabel, eramajad neid ei huvita.
Teisele poole Jõgevat ühte alevikku tuli Enefiti kaabel. Väidetavalt oli esmane kriteerium sooviavalduste arv.

[indrpo]

KillFrenzy, Tõsi, riigi toel, jäi vahelt ära. Igal juhul oli antud näitel mõlema investeering korraga, mõttetu.

[margus28]

Tänapäeval on vist internet juba sama oluline nagu elekter ja ühisveevärk/kanalisatsioon.
Elektri kaableid ja vee torustikke ei ehitata kah samasse piirkonda mitme teenusepakkuja poolt, miks internetti peakski? Odavamaks see päris kindlasti midagi ei tee.

Eks see ajalooline pärand on, et kunagi oli eesti telefoni monopol kes vedas kaableid telefoni teenuse jaoks.
2001. aastal see monopol lõppes: "võrgutasu" maksid ikka eesti telefonile, aga kõnede hinda said juba valida erinevate teenuse pakkujate vahel: https://www.ohtuleht.ee/100599/kahe-paeva-parast-lopeb-eesti-telefoni-monopol

Selleks ajaks olid paljudesse kortermajadesse siginenud erinevad kaabeltelevisioonid. Ning samal ajastul toimus ka seal "võrgu monopoliseerimine", aga teenust võisid erinevad pakkuda.

Seoses interneti tulekuga hakkas eesti telefon seda keerupaari suruma ja kaabel televisiooni omad koaksiaali. Ja nüüd "avatud võrgu optika" käigus saavad seda kõik kasutada kes vähegi soovivad.

Võibolla oleks nüüd aeg järgmine tiigrihüpe teha ja interneti võrk "riigistada" sarnaselt elektri ja ühisveevärkidele: võrgutasu maksad selle eest, et kaabel sulle koju jõuab (vahet pole siis kas keerupaar/koaksiaal/optika) ja reaalse teenuse eest kellele iganes soovid. Kui ei taha läbi teleka wifi parooli muuta (ostad 20€ wifi ruuteri elektroonikapoest), siis võtad soodsama interneti teenusepakkuja jne. See võiks kasutajate jaoks interneti hinna alla lüüa nagu 2001. aastal telefonikõnede hinnad langesid. Ja ei toimu sellist "kogemata" topeltkaablite vedu ja mis veel hullem "turutõrget" kus saabki ainult ühte teenusepakkujat tarbida "võta või jäta" meetodil.

[indrpo]

margus28, Isegi kui su absurdne plaan läbi läheks. Siis oled sa märganud, palju maksad elektrilevile võrgutasu ja palju elektri eest.
See on sama jahu mida poliitikud hetkel raiusid käsi südamel, te saate nende propelleritega ülisoodsa elektri, samal ajal mainimata, palju selle plaani teostumisel võrgutasu olema hakkab.

Hind siis ei langeks, raudpolt.
Ettekujutuseks, siis oleks kliendi kraes võrgutasu pakun 25€-50€/kuu ja maksad igal juhul, kasuta või ära kasuta. Interneti hind ehk jah 1Gbit/20-25€ sõltuvalt pakkujast.
Ehk sama laks või kallim, illusioone ei maksa luua.

[KillFrenzy]

[margus28]

Kui tohib täpsustada, siis millega seoses hind tõusma hakkab?

Kui TELE2 suudab täna pakkuda 50M internetti koos ENEFITilie makstava võrgutasuga kokku 19€ eest (tavahind), siis see on ju selgelt soodsam TELIA pakutavast 50M interneti hinnast. Lihtsalt siis saaks seda soodsamat 19€ varianti kasutada üle Eesti, mitte ainult ENEFIT "levialas". Kuna tekiks reaalne konkurents, on ka TELIA sunnitud klientide hoidmise nimel hinda langetama ja vähema kasumiga läbi ajama.

Ega ma jah tagamaid ei tea, võibolla VDSL võrgu ülalpidamine ongi 10x kallim tänapäevasest optikast ning TELIA maksabki kõigi muude teenuste arvelt sellega tekkiva kahjumi kinni. Ega bensiinijaamad kah tänapäeval enam bensiini vahendamisest ära ei elatu, kasum tuleb ikka purksiärist.

"absurdne plaan" peaks minema veelgi kaugemale: võrguoperaatori ülesanne on muuhulgas ka kõik jaotusseadmed (nagu elektrilevi alajaamad), st iga teenusepakkuja ei peaks minema oma PON/VDSL seadet tassima keset põlde, vaid võrguoperaator teeb ise PON/VDSL (de)krüpto ära ning teenusepakkuja saab misiganes magistraali kaudu L2 ühenduse oma klientidega ning kliendi juurde paneb kah võrguoperaator oma PON/VDSL seadme ja klient saab RJ45 kuhu pistab siis kas elektroonikapoest ostetud ruuteri või maksab teenusepakkujale tema ruuteri eest täiendavate ruuterimugavuste saamise eest.

[indrpo]

KillFrenzy, Ei pea vajalikuks, keegi võrgundusest midagi teab, teeb ise ona kalkulatsioonid.
Ei hakka siin "Michalit" mängima ja ütlema, et arvutused on olemas.

[KillFrenzy]

[bladerunner]

Sittagi ei tea peale selle et hind kindlasti tõuseb.
Toredad koomikud küll siin koos...

[Oompa]

Kui palju maksumaksjale selle võrgu riigistamine maksaks

[Etz]

[Zonerman]

[sakinaga]

[BA79]

Kui riigistamine on kallis siis vahest oleks alternatiiv mingi operaatorineutraalne uus magistraal luua, sest ELASA arendus ei toimi nende totakate reeglite tõttu, mida näeb ette EStWin projekt , siis pole küsimus tegelikult selles, et magistraal kuulub Teliale. Jah riik andis ära ja väga rumalalt käitus aga praegusel juhul jõuab riik varsti sellisesse tupikseisu, kus e-riik, avalikud teenused, ioT baasil riiklikud teenused (nt võtab EL vastu direktiivi, et kõik riigid peavad võimaldama ioT kasutuselevõttu) ei ole võimalik pakkuda sest kaablipõhine infra on puudulik, mobiilne net umbes sest on üle müüdud jne.
Andmemahud kasvavad iga aastaga sest e-teenuste platvormid muutuvad aina keerukamaks ja seda nii avalike, kui ka kommertsteenuste puhul.

https://et.wikipedia.org/wiki/EstWin Siit saab lugeda ja kui võrrelda tänapäeva tegelikku seisu siis mulle tundub küll, et see projekt on läbi kukkunud. Juurdepääsuvõrke rajatakse sinna kus elab väga vähe inimesi. Samal ajal on probleem ka suuremates asulates, lausa linnades.

Operaatorid ei saa nagunii hajaasustuses loodetud tulu. Seetõttu vist ka mobiilimaste optikaga ühendama hakati sest üle mobiilse saab ka kaugemal asuvaid ajutiselt masti kasutavaid kliente teenindada.

https://et.wikipedia.org/wiki/ELASA Tsiteerin lõiku: ELASA on võitnud kõik interneti põhivõrgu rajamiseks korraldatud riigihanked ja saanud selle käigus toetust Euroopa Liidu maksumaksjatelt, mis ulatub võrgu valmides ligi 74 miljoni euroni. Samas on süüdistatud sihtasutust, et valguskaabli vedamisel on tegeletud mobiilimastide ühendamisega, kuid mitte sellega, milleks EstWin projekt ellu kutsuti. Samuti on juhitud tähelepanu võimalusele, et sihtasutuse likvideerimisel saavad selle osalised moodustada aktsiaseltsi, mil poleks riigi ees kohustusi, kuid millele kuuluks maksumaksjate raha eest rajatud võrk." Selle järgi tundub, et palli on koguaeg taotud ühte väravasse. Ja sellest lähtuvalt pole imestada, et riigi kiire internet on nagu on.

[KillFrenzy]

[RCC]

[BA79]

Killfrenzy See ongi totakas reegel, et projekt kuni 10000 elanikuga asulatesse samal ajal kui probleem optika kättesaamisega on ka palju suuremates asulates. 100 Mbit/s miinimum on vist küll enamuses saavutatud aga sealt edasi on kaardil üks suur valge laik, kui tervet riiki ja isegi linnade lõikes linnaosasid arvestada.

[indrpo]