praegune kellaaeg 02.09.2025 23:15:53 |
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
13.11.2024 14:28:30
|
|
|
Elame, näeme.
https://majandus.postimees.ee/8122158/goldman-sachs-hoiatab-usa-aktsiatel-voivad-tulla-norgad-kumme-aastat
| tsitaat: |
USA suurpank Goldman Sachs kirjutas nädalakirjas, et USA aktsiaindeksi S&P 500 järgmise kümne aasta tootlus võib tulla vilets.
Panga analüütikud prognoosivad, et kümne aasta keskmine iga-aastane tootlus võib olla vaid kolm protsenti ja sedagi enne inflatsiooni.
Seda on väga vähe võrreldes seni kümne aasta keskmise 13-protsendise aastatootluse ja pikema ajaloolise keskmise 11-protsendise tootlusega.
|
| tsitaat: |
Goldman Sachsi hinnangul on 72-protsendine tõenäosus, et S&P 500 indeks jääb alla võlakirjade tootlusele ja tõenäosus 33 protsenti, et kuni 2034. aastani on aktsiate tootlus ka inflatsioonist väiksem.
|
Kõigil meist ei ole nii palju aega, et veeta 10 aastat kesas ja hakata siis uuesti vara kasvatama.
Kui mul on mingid varad soolas, siis ideaalis tahaks ikka nende pealt teenida kogu aeg.
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
|
13.11.2024 14:34:00
|
|
|
| Kaua seda börsikrahhi plaati juba käiatud on?
|
|
| Kommentaarid: 737 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
556 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
13.11.2024 14:37:53
|
|
|
Kaua 
Aga see tänavusügisene Goldman Sachsi arvamus oli üldiselt midagi uut, vähemalt minu jaoks. Lühiajalise krahhi kraaksujaid on minumeelest olnud igal aastal, tuleb siis seda või ei tule.
Igaksjuhuks tuleks lihtsalt mõelda, mis see stsenaarium oleks, kui järgmised 10 aastat ei olegi nii enam et "stonks go up because stonks go up"
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
napoleon
Unknown virus
liitunud: 08.12.2008
|
|
13.11.2024 14:44:15
|
|
|
| Talupojaloogika ütleb, et 10a krahhi ei saa olla. Majandus on orienteeritud kasvule. Pikem krahh tähendab deflatsiooni ja kui kasulikum on raha madratsi vahel hoida siis nii majandus väga ei toimi.
|
|
| Kommentaarid: 77 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
60 |
|
| tagasi üles |
|
|
RassK
HV Guru
liitunud: 17.01.2007
|
|
13.11.2024 14:49:43
|
|
|
Just vaatasin ka, et YT on ka täis analüütikuid, kes ennustavad midagi taolist. Aga no see eeldaks S&P500 auruvedurite stagnatsiooni pm... jällegi terve USA pm topib sinna oma pensionit ja muu maailm copy-cat indeksitesse aga vb jääb siis sellest puudu 
| napoleon kirjutas: |
| Talupojaloogika ütleb, et 10a krahhi ei saa olla. Majandus on orienteeritud kasvule. Pikem krahh tähendab deflatsiooni ja kui kasulikum on raha madratsi vahel hoida siis nii majandus väga ei toimi. |
S&P500 ikka sisaldab selliseid dekaade, kus on suht kehv tootlus. Viimane isegi 1999-2008... aga no see aeg ei ole tänasega võrreldav ka enam.
|
|
| Kommentaarid: 116 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
101 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
13.11.2024 15:35:20
|
|
|
GS väide oli, saan aru, et "SP500 auruvedurid" on hetkel tuntavalt ülehinnatud ja seega suuremat tulevast kasvu ei ole enam tulemas millegi pealt.
Võib-olla saab nii olla, et kõik kukub 50% ja siis ronib jälle mõne aastaga tagasi sinna, kus ta oli. Need kes põhjas alustasid, saavad siis jälle kilgata, kui häid kasvunumbreid nad näevad ja teistele saab rääkida, et aeg-ajalt miinuses olla on ju täiesti okei. Rinse and repeat.
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
RassK
HV Guru
liitunud: 17.01.2007
|
|
13.11.2024 15:50:41
|
|
|
| Täitsa võimalik aga imelik oleks mõelda, et täis tech dekaad püsib 10a paigal. Keegi ei osanud seda NVidiat sinna oodata 3a tagasi - 10a veel rääkimata. Isegi kui see AI laine läbi saab, tuleb ju midagi uut ja sellega kerkib mõni teine ette.
|
|
| Kommentaarid: 116 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
101 |
|
| tagasi üles |
|
|
salatoimik
HV Guru
liitunud: 08.08.2006
|
|
13.11.2024 16:23:10
|
|
|
| netcat kirjutas: |
Elame, näeme.
https://majandus.postimees.ee/8122158/goldman-sachs-hoiatab-usa-aktsiatel-voivad-tulla-norgad-kumme-aastat
| tsitaat: |
USA suurpank Goldman Sachs kirjutas nädalakirjas, et USA aktsiaindeksi S&P 500 järgmise kümne aasta tootlus võib tulla vilets.
Panga analüütikud prognoosivad, et kümne aasta keskmine iga-aastane tootlus võib olla vaid kolm protsenti ja sedagi enne inflatsiooni.
Seda on väga vähe võrreldes seni kümne aasta keskmise 13-protsendise aastatootluse ja pikema ajaloolise keskmise 11-protsendise tootlusega.
|
| tsitaat: |
Goldman Sachsi hinnangul on 72-protsendine tõenäosus, et S&P 500 indeks jääb alla võlakirjade tootlusele ja tõenäosus 33 protsenti, et kuni 2034. aastani on aktsiate tootlus ka inflatsioonist väiksem.
|
Kõigil meist ei ole nii palju aega, et veeta 10 aastat kesas ja hakata siis uuesti vara kasvatama.
Kui mul on mingid varad soolas, siis ideaalis tahaks ikka nende pealt teenida kogu aeg. |
10 aastat yeah. Siin ei suudeta poolt aastatki ette ennustada ja siis jahume midagi 10-st aastast
Teen ka 10 aasta ennustuse sp500 peale. Tuleb langus ja siis tuleb tõus.
Üldiselt seda krahhi käiti juba enne covidit, siis tuli covid lõi kõik alla aga krahhist jahuti ikka edasi. Mis see krahh võrdub väärtusega 0?
_________________
LehesFoto - Täis suvaklõpse ja muud |
|
| Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
| tagasi üles |
|
|
-Koppel-
Kreisi kasutaja
liitunud: 01.04.2009
|
|
13.11.2024 16:37:09
|
|
|
Ettevõtte põhivarale jääb mingi väärtus ka siis kui ettevõte ise täiesti perspektiivituks osutub ja põhja läheb.
Kodak on vist hea näide... kogu filmikaamerate äri lõppes digifotograafia levikuga. Ja ka Blockbuster.
Blockbusteri aktsia väärtus on täna 0,01 ja lagi oli seal 2002 aastal ca 28 USD.... no see on ikka nii null kui saab olla. Aga ka sinna kukkumine võttis oma 8 aastat aega.
|
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
Magic
HV Guru
liitunud: 28.12.2001
|
|
13.11.2024 16:54:29
|
|
|
Kodaki puhul vist tõsteti suuremad võlad välja ja asi jätkus uues kehas, seega päris 0 ei jäänud aga ei midagi erilist ka.
Samas suurtel firmadel võib sahtlis olla asju mis õige panuse korral uues kehas käima lähevad.
Kasvõi Philipsi näide.
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
| tagasi üles |
|
|
Taux007
HV veteran
liitunud: 27.08.2005
|
|
13.11.2024 16:54:37
|
|
|
| netcat kirjutas: |
GS väide oli, saan aru, et "SP500 auruvedurid" on hetkel tuntavalt ülehinnatud ja seega suuremat tulevast kasvu ei ole enam tulemas millegi pealt.
Võib-olla saab nii olla, et kõik kukub 50% ja siis ronib jälle mõne aastaga tagasi sinna, kus ta oli. Need kes põhjas alustasid, saavad siis jälle kilgata, kui häid kasvunumbreid nad näevad ja teistele saab rääkida, et aeg-ajalt miinuses olla on ju täiesti okei. Rinse and repeat. |
Investeerimine on riski võtmine. Paramatult tuleb ette miinusperioode ja see ongi täiesti OK. Mis ei ole OK on see rabistamine, et tekkis miinus ja kohe kiiresti müüki. Näitab, et püstitatud hüpotees ei kanna, seda pole üldse olemas või emotsioonid saavad võitu.
Kordan siiski veel korra oma mõtte üle, sest tundub, et lugeja ei saanud sellest aru. Pikaajalisel ja regulaarsel investeerimisel (nagu nt pensionifondid seda on) võib portfell olla miinuses, kuid uusi oste teed täpselt nende miinuses hindadega ehk viid portfelli keskmist hinda alla. Börsid on ajalooiliselt näidanud kasvu, seega sinu miinusperiood saab tõenäoliselt varem läbi kui hiljem (eeldusel, et sa tõesti pensionile väga lähedal ei ole veel). Seega ei maksa irvitada mitte selle üle, et vahest ongi portfellis seisud halvemad, vaid mõista, et investeerides võtad hinnamuutuse riski ja seda on vaja piisavalt hästi juhtida. Kui nüüd uuesti peaksid börsiindeksid tippu jõudma, siis Sinu madalalt jupi kaupa soetatud portfelli keskmine hind ei ole tipuhind, vaid madalam ehk sinu kasumilävi jõuab kiiremini kätte võrreldes tipu ootusega.
|
|
| Kommentaarid: 47 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
46 |
|
| tagasi üles |
|
|
-Koppel-
Kreisi kasutaja
liitunud: 01.04.2009
|
|
13.11.2024 16:58:03
|
|
|
| Raske on ette näha sündmust, mille puhul Apple ja Nvidia saavad samasuguse põntsu osaliseks. AI võtab maailma üle ja ainus võimalus sellest pahatahtlikust moodustisest lahti saada on kogu digitaalne maailm hüljata.... back to basics!
|
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
Magic
HV Guru
liitunud: 28.12.2001
|
|
13.11.2024 16:59:32
|
|
|
| Kiun on täna pigem struktuuri osas ehk kas see SP500 ikka kõige tulusama struktuuriga. Pikas perioodis tasandub kõik välja nii või naa. Ehk jõutakse ikka selleni, et kas isiklik otsus oleks parem kui indeks.
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
| tagasi üles |
|
|
Taux007
HV veteran
liitunud: 27.08.2005
|
|
13.11.2024 17:02:17
|
|
|
| Magic kirjutas: |
| Kiun on täna pigem struktuuri osas ehk kas see SP500 ikka kõige tulusama struktuuriga. Pikas perioodis tasandub kõik välja nii või naa. Ehk jõutakse ikka selleni, et kas isiklik otsus oleks parem kui indeks. |
SP500 on üks indeks, mida paljudel kindlasti on ka portfellis, kuid pensionivarade kontekstis on veidi vähem oluline - SP500 ei moodusta üheski fondis 100% osakaalu, vaid fondnde varad on hajutatud (indeksite puhul eriti) kogu maailma riski vahel erinevate osakaaludega. St LHV ühtemoodi, SEB teistmoodi, Swed kolmandat jne.
|
|
| Kommentaarid: 47 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
46 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
13.11.2024 17:11:24
|
|
|
| Taux007 kirjutas: |
| netcat kirjutas: |
GS väide oli, saan aru, et "SP500 auruvedurid" on hetkel tuntavalt ülehinnatud ja seega suuremat tulevast kasvu ei ole enam tulemas millegi pealt.
Võib-olla saab nii olla, et kõik kukub 50% ja siis ronib jälle mõne aastaga tagasi sinna, kus ta oli. Need kes põhjas alustasid, saavad siis jälle kilgata, kui häid kasvunumbreid nad näevad ja teistele saab rääkida, et aeg-ajalt miinuses olla on ju täiesti okei. Rinse and repeat. |
Investeerimine on riski võtmine. Paramatult tuleb ette miinusperioode ja see ongi täiesti OK. Mis ei ole OK on see rabistamine, et tekkis miinus ja kohe kiiresti müüki. Näitab, et püstitatud hüpotees ei kanna, seda pole üldse olemas või emotsioonid saavad võitu.
Kordan siiski veel korra oma mõtte üle, sest tundub, et lugeja ei saanud sellest aru. Pikaajalisel ja regulaarsel investeerimisel (nagu nt pensionifondid seda on) võib portfell olla miinuses, kuid uusi oste teed täpselt nende miinuses hindadega ehk viid portfelli keskmist hinda alla. Börsid on ajalooiliselt näidanud kasvu, seega sinu miinusperiood saab tõenäoliselt varem läbi kui hiljem (eeldusel, et sa tõesti pensionile väga lähedal ei ole veel). Seega ei maksa irvitada mitte selle üle, et vahest ongi portfellis seisud halvemad, vaid mõista, et investeerides võtad hinnamuutuse riski ja seda on vaja piisavalt hästi juhtida. Kui nüüd uuesti peaksid börsiindeksid tippu jõudma, siis Sinu madalalt jupi kaupa soetatud portfelli keskmine hind ei ole tipuhind, vaid madalam ehk sinu kasumilävi jõuab kiiremini kätte võrreldes tipu ootusega. |
Eh, Odessa.
Sinu pensionifond koosneb põhimõtteliselt kahte eri liiki asjast: sellest varast, mis on juba soetatud, ja nendest ostudest, mida sa pidevalt juurde teed. Jah, need ostud mida sa madalalt jupi kaupa juurde teed, teenivad selle pealt hiljem tõustes. Aga kas on põhjust juba eelnevate aastakümnete jooksul kogutud pensionivaral samuti väärtust kaotada lasta? Selle osa väärtus ju sellest ei parane, et ta miinusest välja tulles hiljem taas samale tasemele tõuseb.
Kui sa kohe üldse aru ei saa, kujuta ette et sul on kogu pott käes ja makseid juurde ei tule. Mis sa siis teeksid sellega? Laseksid loksuda seal üles alla või prooviksid seda paigutada kuskile, kus see iga aasta stabiilselt midagi juurde kasvatab?
| -Koppel- kirjutas: |
| Raske on ette näha sündmust, mille puhul Apple ja Nvidia saavad samasuguse põntsu osaliseks. AI võtab maailma üle ja ainus võimalus sellest pahatahtlikust moodustisest lahti saada on kogu digitaalne maailm hüljata.... back to basics! |
Alles hiljuti, nagu siin oli mainitud, ei näinud keegi ette et Nvidia sellise esikoha võtab. Miks tema edu peaks kivisse raiutud olema ei tea. See on ainult üks firma. Neil on küll hetkel kõva edu konkurentide ees, aga see ei pruugi kauaks nii jääda.
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
Taux007
HV veteran
liitunud: 27.08.2005
|
|
13.11.2024 18:35:53
|
|
|
| tsitaat: |
Kui sa kohe üldse aru ei saa, kujuta ette et sul on kogu pott käes ja makseid juurde ei tule. Mis sa siis teeksid sellega? Laseksid loksuda seal üles alla või prooviksid seda paigutada kuskile, kus see iga aasta stabiilselt midagi juurde kasvatab?
|
Kirjeldad nüüd täiesti erinevaid olukordi ja läbisegi.
1) Kui sul on kogu pott käes ja makseid juurde ei tule, siis oled sisuliselt pensionil. Pensionil olles peaks strateegia olema konservatiivne ehk võlakirjad / võlakirjafondid, kuid ka selles osas võib vaielda. Üldine loogika on see, et keerad riski maha, ootad väikest tootlust, kuid oluline on stabiilsus.
Sina kirjeldad seda kui "kus see iga aasta stabiilselt midagi juurde kasvatab".
2) Kui räägid olukorrast, et sul on pensionini aega ja tõstad oma vara indeksisse, sest olemasolevad (nt aktiivsed) fondid on halvasti performinud, siis jah, idee peaks olema "prooviksid seda paigutada kuskile, kus see [delete]iga aasta stabiilselt[/delete] midagi juurde kasvatab". Ükski aktiivne fond ega indeksifond ei ole ei stabiilne juurdekasvaja ega suuda kasvu pakkuda igal aastal. Mõlemad komponendid ei sobi siia mitte kuidagi, sest sellisel juhul sa kolid ümber halvast fondist võlakirjafondi. Tõsi, ma ei tea su vanust, kuid eeldan, et see on seal 30-40 vahel. Võlakirjafond sellises vanuses on väga suur lollus.
3) Kolmas valik ongi olemasolevast fondist minna noore inimesena võlakirjafondi. Kirjeldasin juba punktis 2 seda ja see on loll idee. Võlakirjafondid ja aktiivselt juhitud fondid on suuresti küll stabiilsed, kuid lõpptootluse osas jäävad ikka väga valusalt alla indeksitele.
Ehk siis, eh, Odessa, Sinu asi on mõelda, et kas olemasolev investeering on toonud Sulle piisava tulemuse või hakkad seda vahetama. Kui hakkad vahetama, siis on väga võimalik, et teed vahetuse turupöörde faasis, kus Sinu valik ongi aasta-paar miinuses. Nüüd on küsimus, et kas ta on väiksemas miinuses kui eelnev fond või mitte? Kui on, siis oled juba teinud parema otsuse, kuid see ei tähenda, et miinus kusagile maagiliselt kaoks. Teine komponent on ootus tulevikule. Kui valisid laiapõhjalise fondi ja ootad, et see ikkagi keskmiselt teeb tulemuse ära (nt 10% aastas), siis tuleb selle investeeringuga paratamatult elada. Kui sa seda ei oota, siis miks üldse läksid? Bingot ka päris mängida ei tasu.
Ükskõik millisel investeeringul on drawdown periood. See ei tähenda, et selles perioodis investeerima hakates oled teinud halva otsuse.
|
|
| Kommentaarid: 47 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
46 |
|
| tagasi üles |
|
|
maty
Kreisi kasutaja
liitunud: 11.07.2009
|
|
| Kommentaarid: 78 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
67 |
|
| tagasi üles |
|
|
-Koppel-
Kreisi kasutaja
liitunud: 01.04.2009
|
|
07.01.2025 14:02:01
|
|
|
Tekkis uudishimulik küsimus. Kui soovitatakse investeerides rikkaks saada, pannes iga kuu palgast kõrvale 20% siis kuidas see käitumine oleks välja mänginud viimase 10... 20... 30 aasta jooksul. 1994... 2024. Andmed on ju olemas. Kuipaljust see hüpoteetiline inimene pidi loobuma ja kas saabus finantsvabadus?
Aktsiate tootlus sellel perioodil Euroopas on olnud ca 6,5%
Inflatsiooni keskmine euroopas samal perioodil 2,2%
Keskmine kuupalk
https://andmed.stat.ee/et/stat/Lepetatud_tabelid__Majandus.%20Arhiiv__Palk%20ja%20toojeukulu.%20Arhiiv/PA92
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keskmine_palk
YEAR AVG_INCOME YEARLY_INCOME 20% SAVINGS INTREST
1994 134,00 € 1 608,00 € 321,60 € 321,60 € 20,90 €
1995 172,00 € 2 064,00 € 412,80 € 755,30 € 49,09 €
1996 212,00 € 2 544,00 € 508,80 € 1 313,20 € 85,36 €
1997 257,00 € 3 084,00 € 616,80 € 2 015,36 € 131,00 €
1998 281,00 € 3 372,00 € 674,40 € 2 820,75 € 183,35 €
1999 307,00 € 3 684,00 € 736,80 € 3 740,90 € 243,16 €
2000 337,00 € 4 044,00 € 808,80 € 4 792,86 € 311,54 €
2001 376,00 € 4 512,00 € 902,40 € 6 006,80 € 390,44 €
2002 416,00 € 4 992,00 € 998,40 € 7 395,64 € 480,72 €
2003 455,00 € 5 460,00 € 1 092,00 € 8 968,36 € 582,94 €
2004 492,00 € 5 904,00 € 1 180,80 € 10 732,10 € 697,59 €
2005 555,00 € 6 660,00 € 1 332,00 € 12 761,69 € 829,51 €
2006 653,00 € 7 836,00 € 1 567,20 € 15 158,40 € 985,30 €
2007 784,00 € 9 408,00 € 1 881,60 € 18 025,29 € 1 171,64 €
2008 838,00 € 10 056,00 € 2 011,20 € 21 208,14 € 1 378,53 €
2009 783,00 € 9 396,00 € 1 879,20 € 24 465,87 € 1 590,28 €
2010 814,00 € 9 768,00 € 1 953,60 € 28 009,75 € 1 820,63 €
2011 865,00 € 10 380,00 € 2 076,00 € 31 906,38 € 2 073,91 €
2012 916,00 € 10 992,00 € 2 198,40 € 36 178,69 € 2 351,62 €
2013 986,00 € 11 832,00 € 2 366,40 € 40 896,71 € 2 658,29 €
2014 1 039,00 € 12 468,00 € 2 493,60 € 46 048,60 € 2 993,16 €
2015 1 105,00 € 13 260,00 € 2 652,00 € 51 693,76 € 3 360,09 €
2016 1 182,00 € 14 184,00 € 2 836,80 € 57 890,65 € 3 762,89 €
2017 1 271,00 € 15 252,00 € 3 050,40 € 64 703,94 € 4 205,76 €
2018 1 384,00 € 16 608,00 € 3 321,60 € 72 231,30 € 4 695,03 €
2019 1 472,00 € 17 664,00 € 3 532,80 € 80 459,13 € 5 229,84 €
2020 1 515,00 € 18 180,00 € 3 636,00 € 89 324,98 € 5 806,12 €
2021 1 625,00 € 19 500,00 € 3 900,00 € 99 031,10 € 6 437,02 €
2022 1 735,00 € 20 820,00 € 4 164,00 € 109 632,12 € 7 126,09 €
2023 1 904,00 € 22 848,00 € 4 569,60 € 121 327,81 € 7 886,31 €
2024 1 959,00 € 23 508,00 € 4 701,60 € 133 915,72 € 8 704,52 €
|
30 aastat oled pannud keskmisest palgast kõrvale 20% ja teeninud iga aasta 6,5% tootlust.
Kokku oled pannud ise raha sisse 64377€ ja see on kasvanud 133915 + 8704 = 142620€ suuruseks. Rohekm kui topelt... aga seda 30 aastaga muidugi.
Kas finantsvabadus on saabunud?
Ei ole. Isegi poolt palka ei teeni intressidest juurde. Viimasel aastal teenisid ca 23'500€ ja intressi teenisid 8'700€
Küll aga on see päris hea lisa pensionile ning ka portfelli enda väärtus annab kindluse enda elupäevade lõpuni elamiseks.
Mida ma siis teada sain? Algkapitali on vaja. Nullist investeerima hakkamine on selline pensioni kogumine lihtsalt. Ja keskmisel inimesel rohkem kui 20% järjepidevalt palgast kõrvale panna ei tundu ka lihtne. See on iga aasta ikkagi ca 2 kuupalka kõrvale panna. Selleks peab pere ikka juba asjadest loobuma.
|
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
07.01.2025 14:21:02
|
|
|
Kui sa ütled "Euroopas" siis kas see kehtib inflatsiooni puhul ka Eesti kohta nende aastate vahemikus ikka? Mingi viide?
Samuti, mida tähendab "aktsiate tootlus Euroopas"? Milliste aktsiate?
Ma vahelduseks vaatasin, et VOO on eksisteerinud 2010 lõpust millalgi ja on vähem kui 15 aastaga andnud 434%
Kas inimese eesmärk 30 aastat järjest 20% säästmise nimel vööd pigistada, pannes see kuhugi kus see 6% aastas teenib (ilma algkapitali omamata veel pealegi) oli, et rohkem raha pole lihtsalt tarvis?
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
Viilutaja
HV Guru
liitunud: 28.07.2002
|
|
07.01.2025 14:25:28
|
|
|
| -Koppel- kirjutas: |
Tekkis uudishimulik küsimus. Kui soovitatakse investeerides rikkaks saada, pannes iga kuu palgast kõrvale 20% siis kuidas see käitumine oleks välja mänginud viimase 10... 20... 30 aasta jooksul. 1994... 2024. Andmed on ju olemas. Kuipaljust see hüpoteetiline inimene pidi loobuma ja kas saabus finantsvabadus?
Aktsiate tootlus sellel perioodil Euroopas on olnud ca 6,5%
Inflatsiooni keskmine euroopas samal perioodil 2,2%
Keskmine kuupalk
https://andmed.stat.ee/et/stat/Lepetatud_tabelid__Majandus.%20Arhiiv__Palk%20ja%20toojeukulu.%20Arhiiv/PA92
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keskmine_palk
YEAR AVG_INCOME YEARLY_INCOME 20% SAVINGS INTREST
1994 134,00 € 1 608,00 € 321,60 € 321,60 € 20,90 €
1995 172,00 € 2 064,00 € 412,80 € 755,30 € 49,09 €
1996 212,00 € 2 544,00 € 508,80 € 1 313,20 € 85,36 €
1997 257,00 € 3 084,00 € 616,80 € 2 015,36 € 131,00 €
1998 281,00 € 3 372,00 € 674,40 € 2 820,75 € 183,35 €
1999 307,00 € 3 684,00 € 736,80 € 3 740,90 € 243,16 €
2000 337,00 € 4 044,00 € 808,80 € 4 792,86 € 311,54 €
2001 376,00 € 4 512,00 € 902,40 € 6 006,80 € 390,44 €
2002 416,00 € 4 992,00 € 998,40 € 7 395,64 € 480,72 €
2003 455,00 € 5 460,00 € 1 092,00 € 8 968,36 € 582,94 €
2004 492,00 € 5 904,00 € 1 180,80 € 10 732,10 € 697,59 €
2005 555,00 € 6 660,00 € 1 332,00 € 12 761,69 € 829,51 €
2006 653,00 € 7 836,00 € 1 567,20 € 15 158,40 € 985,30 €
2007 784,00 € 9 408,00 € 1 881,60 € 18 025,29 € 1 171,64 €
2008 838,00 € 10 056,00 € 2 011,20 € 21 208,14 € 1 378,53 €
2009 783,00 € 9 396,00 € 1 879,20 € 24 465,87 € 1 590,28 €
2010 814,00 € 9 768,00 € 1 953,60 € 28 009,75 € 1 820,63 €
2011 865,00 € 10 380,00 € 2 076,00 € 31 906,38 € 2 073,91 €
2012 916,00 € 10 992,00 € 2 198,40 € 36 178,69 € 2 351,62 €
2013 986,00 € 11 832,00 € 2 366,40 € 40 896,71 € 2 658,29 €
2014 1 039,00 € 12 468,00 € 2 493,60 € 46 048,60 € 2 993,16 €
2015 1 105,00 € 13 260,00 € 2 652,00 € 51 693,76 € 3 360,09 €
2016 1 182,00 € 14 184,00 € 2 836,80 € 57 890,65 € 3 762,89 €
2017 1 271,00 € 15 252,00 € 3 050,40 € 64 703,94 € 4 205,76 €
2018 1 384,00 € 16 608,00 € 3 321,60 € 72 231,30 € 4 695,03 €
2019 1 472,00 € 17 664,00 € 3 532,80 € 80 459,13 € 5 229,84 €
2020 1 515,00 € 18 180,00 € 3 636,00 € 89 324,98 € 5 806,12 €
2021 1 625,00 € 19 500,00 € 3 900,00 € 99 031,10 € 6 437,02 €
2022 1 735,00 € 20 820,00 € 4 164,00 € 109 632,12 € 7 126,09 €
2023 1 904,00 € 22 848,00 € 4 569,60 € 121 327,81 € 7 886,31 €
2024 1 959,00 € 23 508,00 € 4 701,60 € 133 915,72 € 8 704,52 €
|
30 aastat oled pannud keskmisest palgast kõrvale 20% ja teeninud iga aasta 6,5% tootlust.
Kokku oled pannud ise raha sisse 64377€ ja see on kasvanud 133915 + 8704 = 142620€ suuruseks. Rohekm kui topelt... aga seda 30 aastaga muidugi.
Kas finantsvabadus on saabunud?
Ei ole. Isegi poolt palka ei teeni intressidest juurde. Viimasel aastal teenisid ca 23'500€ ja intressi teenisid 8'700€
Küll aga on see päris hea lisa pensionile ning ka portfelli enda väärtus annab kindluse enda elupäevade lõpuni elamiseks.
Mida ma siis teada sain? Algkapitali on vaja. Nullist investeerima hakkamine on selline pensioni kogumine lihtsalt. Ja keskmisel inimesel rohkem kui 20% järjepidevalt palgast kõrvale panna ei tundu ka lihtne. See on iga aasta ikkagi ca 2 kuupalka kõrvale panna. Selleks peab pere ikka juba asjadest loobuma. |
Kes see EU aktsiatesse tahaks investeerida? Isegi 20.a tagasi kui ise olin 20 aastane, nägin, et USA on ikka see kus aktsioon käib. 
SP500 keskmine aastane tõus on olnud 10.6% sellest ajast (1994-2024), kui inflatsioon maha võtta siis ~8%.
Ning kui võttaüldsegi Nasdaq 100 aktsiad siis oleks see 1.5x parema tootlikusega kui SP500! Ehk 15.5% aastas (13%, kui inflatsioon lisada).
Need nr'd võetud siis 2003-2024. Kuid kui võtta keskmine 1994-2002 siis oleks nr 12.7% ehk nõks vähem.
2003 võtsin enda jaoks, kuna siis lõpetasin kooli ja hakkasin tööle, ning huvitusin aktsiatest. 1994 olin alles 10.aastane
viimati muutis Viilutaja 07.01.2025 14:32:09, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 224 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
194 |
|
| tagasi üles |
|
|
londiste
HV Guru
liitunud: 23.04.2003
|
|
07.01.2025 14:31:11
|
|
|
näiteks s&p alates 1994 peaks keskmiselt olema 10,6% kanti 
siis tuleb 2024 savings juba 237 219€ ja intressid samal real 25 145€
| Viilutaja kirjutas: |
| Ning kui võttaüldsegi Nasdaq 100 aktsiad siis oleks see 1.5x parema tootlikusega kui SP500! Ehk 15.5% aastas (13%, kui inflatsioon lisada). |
1994-2024 18.7% aastas.
sama tabeli viimases reas 894 975€ ja 167 360€
(reaalsete aastaprotsentidega on palju kehvem, 343 476€ ja 85 456€)
_________________
- londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks!
viimati muutis londiste 07.01.2025 14:50:23, muudetud 3 korda |
|
| Kommentaarid: 241 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
215 |
|
| tagasi üles |
|
|
Viilutaja
HV Guru
liitunud: 28.07.2002
|
|
07.01.2025 14:33:50
|
|
|
| Kuid see tabel vist ei arvuta ju liitintressi siin. See summa peaks olema ikka väga palju suurem!
|
|
| Kommentaarid: 224 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
194 |
|
| tagasi üles |
|
|
londiste
HV Guru
liitunud: 23.04.2003
|
|
07.01.2025 14:44:38
|
|
|
| Viilutaja kirjutas: |
| Kuid see tabel vist ei arvuta ju liitintressi siin. See summa peaks olema ikka väga palju suurem! |
arvutab ikka
_________________
- londiste
...aga mina ei saa kunagi suureks! |
|
| Kommentaarid: 241 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
215 |
|
| tagasi üles |
|
|
ranel
HV Guru
liitunud: 28.02.2005
|
|
07.01.2025 14:59:58
|
|
|
| -Koppel- kirjutas: |
Tekkis uudishimulik küsimus. Kui soovitatakse investeerides rikkaks saada, pannes iga kuu palgast kõrvale 20% siis kuidas see käitumine oleks välja mänginud viimase 10... 20... 30 aasta jooksul. 1994... 2024. Andmed on ju olemas. Kuipaljust see hüpoteetiline inimene pidi loobuma ja kas saabus finantsvabadus?
Aktsiate tootlus sellel perioodil Euroopas on olnud ca 6,5%
Inflatsiooni keskmine euroopas samal perioodil 2,2%
Keskmine kuupalk
https://andmed.stat.ee/et/stat/Lepetatud_tabelid__Majandus.%20Arhiiv__Palk%20ja%20toojeukulu.%20Arhiiv/PA92
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keskmine_palk
YEAR AVG_INCOME YEARLY_INCOME 20% SAVINGS INTREST
1994 134,00 € 1 608,00 € 321,60 € 321,60 € 20,90 €
1995 172,00 € 2 064,00 € 412,80 € 755,30 € 49,09 €
1996 212,00 € 2 544,00 € 508,80 € 1 313,20 € 85,36 €
1997 257,00 € 3 084,00 € 616,80 € 2 015,36 € 131,00 €
1998 281,00 € 3 372,00 € 674,40 € 2 820,75 € 183,35 €
1999 307,00 € 3 684,00 € 736,80 € 3 740,90 € 243,16 €
2000 337,00 € 4 044,00 € 808,80 € 4 792,86 € 311,54 €
2001 376,00 € 4 512,00 € 902,40 € 6 006,80 € 390,44 €
2002 416,00 € 4 992,00 € 998,40 € 7 395,64 € 480,72 €
2003 455,00 € 5 460,00 € 1 092,00 € 8 968,36 € 582,94 €
2004 492,00 € 5 904,00 € 1 180,80 € 10 732,10 € 697,59 €
2005 555,00 € 6 660,00 € 1 332,00 € 12 761,69 € 829,51 €
2006 653,00 € 7 836,00 € 1 567,20 € 15 158,40 € 985,30 €
2007 784,00 € 9 408,00 € 1 881,60 € 18 025,29 € 1 171,64 €
2008 838,00 € 10 056,00 € 2 011,20 € 21 208,14 € 1 378,53 €
2009 783,00 € 9 396,00 € 1 879,20 € 24 465,87 € 1 590,28 €
2010 814,00 € 9 768,00 € 1 953,60 € 28 009,75 € 1 820,63 €
2011 865,00 € 10 380,00 € 2 076,00 € 31 906,38 € 2 073,91 €
2012 916,00 € 10 992,00 € 2 198,40 € 36 178,69 € 2 351,62 €
2013 986,00 € 11 832,00 € 2 366,40 € 40 896,71 € 2 658,29 €
2014 1 039,00 € 12 468,00 € 2 493,60 € 46 048,60 € 2 993,16 €
2015 1 105,00 € 13 260,00 € 2 652,00 € 51 693,76 € 3 360,09 €
2016 1 182,00 € 14 184,00 € 2 836,80 € 57 890,65 € 3 762,89 €
2017 1 271,00 € 15 252,00 € 3 050,40 € 64 703,94 € 4 205,76 €
2018 1 384,00 € 16 608,00 € 3 321,60 € 72 231,30 € 4 695,03 €
2019 1 472,00 € 17 664,00 € 3 532,80 € 80 459,13 € 5 229,84 €
2020 1 515,00 € 18 180,00 € 3 636,00 € 89 324,98 € 5 806,12 €
2021 1 625,00 € 19 500,00 € 3 900,00 € 99 031,10 € 6 437,02 €
2022 1 735,00 € 20 820,00 € 4 164,00 € 109 632,12 € 7 126,09 €
2023 1 904,00 € 22 848,00 € 4 569,60 € 121 327,81 € 7 886,31 €
2024 1 959,00 € 23 508,00 € 4 701,60 € 133 915,72 € 8 704,52 €
|
30 aastat oled pannud keskmisest palgast kõrvale 20% ja teeninud iga aasta 6,5% tootlust.
Kokku oled pannud ise raha sisse 64377€ ja see on kasvanud 133915 + 8704 = 142620€ suuruseks. Rohekm kui topelt... aga seda 30 aastaga muidugi.
Kas finantsvabadus on saabunud?
Ei ole. Isegi poolt palka ei teeni intressidest juurde. Viimasel aastal teenisid ca 23'500€ ja intressi teenisid 8'700€
Küll aga on see päris hea lisa pensionile ning ka portfelli enda väärtus annab kindluse enda elupäevade lõpuni elamiseks.
Mida ma siis teada sain? Algkapitali on vaja. Nullist investeerima hakkamine on selline pensioni kogumine lihtsalt. Ja keskmisel inimesel rohkem kui 20% järjepidevalt palgast kõrvale panna ei tundu ka lihtne. See on iga aasta ikkagi ca 2 kuupalka kõrvale panna. Selleks peab pere ikka juba asjadest loobuma. |
Statistikaga on see, et oleneb, kuidas infot välja võtta. Kui võtta kogu 2. Eesti Vabariigi aja, siis inflatsioon ületab tootluse (inflatsioon keskmine 9% kandis). Kui võtta viimase 15a inflatsiooni, siis jääb kergelt plussi. Võta arvesse, et tuludelt tuleb ka tulumaksu maksta, siis tulu on veelgi väiksem.
Küll aga õigus on see, et tavalise palgatöö sissetulekuga ei saavuta finantsvabadust või siis peab palk olema mitu Eesti keskmist.
_________________
Mobiilne rehvivahetus Lõuna-Eestis ja rehvide tellimine üle Eesti. www.rsrehvid.ee 55 684 121 |
|
| Kommentaarid: 186 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
165 |
|
| tagasi üles |
|
|
Diginugis
HV kasutaja
liitunud: 14.05.2006
|
|
07.01.2025 15:30:53
|
|
|
| salatoimik kirjutas: |
| No nende investeerimisgurude õpetused seisnevadki paljuski selles "panin sinna ja tänna, ostsin seda ja toda. Kõik tõusnud, nüüd dividendid tulevad jne finantsvabadus jee näpud püsti, tehke teie ka". Jätmata kõrvale asjaolu, et lihtsalt on riskidega jopanud aga keegi ei kindlusta, et ülehomme mingi risk vasta taevast ei lenda. |
Veider. Ma olen siis valesti teinud midagi. Ostan korra kuus, enamasti punases (50-200€) ja ootan. Lihtsad ETFid (vesi, võlakirjad jne) ning tehnoloogiast mingi käputäis kohustuslikke asju). Aasta läks 84% lukku (2a roheline on 170%). Riskiskoor on 5/10. Kolisin Lightyeari sellel aastal, sest meeldib rohkem.
Jah, kuulan Äripäeva tüüpe, aga võtan pigem meelelahutusena. Sitt võib alati iga hetk puhurisse lennata aga selleks puhuks peavad munad kenasti jaotatud olema.
_________________
PORTFOLIO
¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ |
|
| Kommentaarid: 76 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
70 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
