[kork]

[RassK]

Toote manual vaja lahti võtta, seal on kirjas, millised andurid sobivad. Kui põrandas on olev andur klapib manualis mainituga, siis sobib.
Mõned söövad ainult kindlat andurit, teiste puhul laseb seade valida mitmete erinevate vahel.

Vesipõrandakütte puhul veel lisaks vaatad, et aktuaatorid oleks õiget pidi. NC vs NO. Täpselt sama lugu nagu anduritega, mõni seade laseb vahetada, mõni on fikseeritud.

Igal juhul kõikide manualis on see tähtis info kirjas.

[degreal]

Ise vahetasin ühe lolltermostaadi targa vastu, et ta 500MWh/€ hinna ajal paar tundi põrandakütmist vahele jätaks

[Markos]

[Prillpapa]

Kui tegu puhtal elektril põrandaküttega, miks mitte vältida elektrihinna tiputunde.
Kohati eriti selle nutiarenduste puhul kohtab hullu eeldust, kuidas kodus-eluruumides tuleb taotleda laboritingimusi, temperatuur peab komakohaga täpne olema, kui õhukvaliteet langeb tuleb koheselt ventileerida jne.
Ma ei tea, elus elanud eri kohtades ka ahjuküttega kodus, kus hommikul oli 15-17C ja kütmise järgselt 27C - sai elatud. Inimene pidada olema üks kohanemisvõimelisemaid liike ja kui keegi on nõus oma kodus elektrikulude piiramisel kannatama nt 1-3C temperatuurikõikumisi - see ei tohiks olla katastroof ega eluvõimalusi kahandav.

Börsielektri jälgides kohtab ka erinevaid loogikaid, mida inimesed enda tarbimisharjumustega kohandavad:
- võtta maksimum odavamatest tundidest
- vältida ööpäeva kõige kallimaid tunde
- tarbijad lülitada tööle kui elekter on ööpärva keskmisest madalam ja välja siis kui keskmisest kõrgem
- ju veel variante

Osa variante võivad olla ka tunnetuslikud nö klaas pooltäis vs pooltühi vaidlus.

[netmaster]

[Markos]

[-vodafone-]

Markos, mis Sinu parim lahendus on, mida kasutad (kütteloogika)?

[Markos]

[-vodafone-]

Markos, Kui odavad tunnid satuvad täna Teisipäev 15:00-23:59 ja järgmisel päeval kolmapäev 00:00-07:00 ning ülejärgmisel uuesti neljapäev 15:00-23:59 siis ka ei ole ideaalne ju? Kütteta periood on sel juhul kolmapäev 07:00 kuni neljapäev 15:00, mis teeb 32h ilma kütteta.

[Markos]

[netmaster]

[-vodafone-]

Markos, nõus. Ammutan lihtsalt datat, et teiste kogemuste ja teadmiste pealt optimeerida ka enda lahendust.
Varem ka kirjutanud, et ise kasutan pmst teie 2 (kui nii võib ülal olnud väitluse pealt öelda ) hübriidi - cutin nii tippe kui ka low8h (or < targeti kwh/c) "kütan ette". Aga nagu ka mainisid, päris ideaalset ei ole ja ei ole ka see.

[Prillpapa]

Küttejuhtimise teemal ei saagi ühtset kõigile sobivat lahendust olla, sest eeldused võivad olla hoonetel erinevad, täpsemalt soojakadu ja küttevõimsus.
Markos-e, varasematest postitustest on jäänud mulje ja järeldus, et tema soojuspump on dimensioneeritud suht piiri peale, kus pakaseliste ilmadega peab pump enamus tundidest ööpäevas kütma ja päris pakasega 24h järjest ja isegi siis pakase jätkudes elamine tasapisi jahtub ehk pump ei suuda tegelikult elamist ära kütta - viide kergele kütteseadme aladimensioneeritusele.
Sellises olukorras on Markos-e argumendid pädevad, kus börsielektriga mänguruum kahaneb olematuks, isegi kui kõrgetel tundidel elektrit säästa, peab pärast topelt pikalt pingutama, et soovitud temperatuuri saada. Kui me väga pikalt ette ei tea, ei temperatuure ega ka börsihinda, on säästva graafiku saavutamine keeruline ja teatud piirist võimatu.

See aga ei tähenda, et mõnes teises elamises, kus hoone on soojapidavam, pump pigem üle dimensioneeritud, ei võiks samades oludes (ilma temp, börsihind) enam mänguruumi olla ja seeläbi säästu välja pigistada.
Rääkimata sellest, kus inimeste temperatuuritaluvus&harjumus on erinevad, nt mul naine tunneb kohe ära pistab virisema, kui elamises alla 22C läheb, samas ämma-äia elamises 19C tavapärane, külas käies varbad külmetavad, aga nemad ei kurda..
Foorumites-kommentaariumites sama jama, kus osa rahvast kootud vesti ja soojade sussidega elu aeg läbi ajanud ja üle 20C on juba saun, teised vinguvad, kui automaatika ei suuda ühtlaselt 24C hoida ja vaja uus maja vist ehitada

[jägaja]

Prillpapa,

[RassK]

Ma ei näe küll selles ühtses juhtimises probleemi. Lihtsalt sisendid ja target on erinev. Samamoodi selle pumba võimsus on sisend (kas lased 1h 10kW või 2h 6kW). Inerts on samamoodi sisend. Lõppudelõpuks ei saa su valemisse tulla 1 konstant vaid on vaja teha terve mudel. Ehk siis lahendad sama probleemi, mis ala Themo.... kui tahta kõige efektiivsemat.

Mida suurem on inerts, seda rohkem vaja parameetreid ette ennustada. Ehk siis lõpuks ei päde ka välistemp vaid vaja on lisaks välistempi ennustust (eriti kiirete tõusude ja languste puhul). Palju õnne kui tarbevesi on ka taga, siis hakkad ka selle kasutust ennustama (või 4. pesija ootab homset päeva kui külma ei taha).

Lõpuks mida rohkem neid parameetreid ära kasutad, seda efektiivsemaks saad. Samamoodi vastupidi. Võtad kalli nutika termostaadi, cutid ainult peake maha, siis jumal teab, mis aastal selle tagasi teenid.

[netmaster]

Kuna börsihinna tekkemehhanismi on sisse kirjutatud pigem kõrged tipud, mitte sügavad lohud, siis ma väidan endiselt, et tippude mahalõikamine on kõige lihtsam ja efektiivsem viis.
On pigem kahtlane, kui palju igasugune ilmaennustuste ja eiteamis parameetrite arvestamine juurde annab. Kuna reaalset kokkuhoidu on praktiliselt võimatu arvutada, siis vabalt võib olla, et kogu selle võimlemise peale jääb kuu lõpuks ainult 3€ rohkem kätte.
Samas, kuna tippude nüsimine erilisi ebamugavusi ei tekita ja midagi ei maksa, siis las ta olla. Natuke ikka kokku hoiab.

[RassK]

[bladerunner]

Süsteemi peaks nii seadistama, et sundida pump vahetult enne tiputunde tööle. Kasvõi tunniks. Et ei tekiks olukorda, kus vahetult enne või peale tiputunni algust tekib soojavajadus kuna elamine on eelnevad tunnid tasakesi jahtunud.
Lihtsaim viis selleks on lihtsalt ajamid jõuga avanema sundida (kel on süsteemis ajamid) või siis tõsta soovitavat temperatuuri (nagu Markos teeb).
Osadel pumpadel on "jõuga" tööleminekuks ka vastavad juhtsignaalid.

[Markos]

Ma lisan graafiku, kuidas TÄPSELT odavate tundide järgi küttesüsteemi juhtimine energiatarbes välja näeb. Tippude lõikumisega saavutad mingil moel parema efektiivsuse, kui see ? Tahaks näha. Võrdle seda palun 8 nov börsihinna graafikuga.

[netmaster]

[Markos]

[netmaster]

[Markos]

[netmaster]