[Tanel]

Mitu telekomifirmat on pannud tarbjad hinnatõusufakti ette, teavitades neid internetipaketi kiiruse suurendamisest, millega kerkib automaatselt ka kuutasu. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) ei näe selles midagi seadusevastast ning konkurentsiameti teatel ei kuulu teema nende vastutusvaldkonda.

Loe edasi: https://www.err.ee/1609383698/telekomifirmadel-on-vaba-voli-kiiruse-tostmise-ettekaandel-hindu-kergitada

[olc]

Vabandust, aga kas seal TTJA's töötavad debiilikud? Mul ei tule tuppa 5 teenuse pakkuja paelad, mille vahel valida. Ma olen sunnismaine, võta või jäta. Telia on täielik monopol ja siin pole midagi arutada. Laske sinna kaablisse siis teised pakkujad ka ligi. Aga seda ju ei juhtu. Või siis on teistele rent nii suur, et odavamalt ei saa nagunii midagi.

[DigeBeni]

Valitsus näitab ju ette, kuidas rahvast koorima peab, erasektor teeb lihtsalt järele

[mina634]

Kuidas see nende hinnatõus minu rahakotti peaks puudutama?

[ykshuntka]

Saaks siis kiirus
Reisikindlustus, väljamaa GB, kasutu ipTV jne. ehk mitte võimaldada soodsat interneti.

[wex]

Kunagi oli Telial mingi reklaam, et hakkasid jagama oma netti ja siis "paha paha". Ära jaga oma netti reklaami sisu.
Siis olid kiirused väiksed ja tõesti kui oma 1 Mb/s jagasid mõne "torrenti vennaga" ega see tore polnud.

Aga nüüd... kiirused teised, tuleb koopereeruda saaks monopolidele vastu.

[napoleon]

[wex]

[1dumbpcuser]

Kas internet pole mitte inimõiguseks kuulutatud? Vee, elektri jmt sääraste inimõiguste hindasid ju hallatakse-kontrollitakse?

[wex]

[indrpo]

[olc]

Ja sinna "op vabasse" ehitisse sai ka Telia sisse surutud sisuliselt ajakirjanduse abiga...

[Prillpapa]

Eks see on veider muidugi, kuidas Eesti järelvalveametkonnad ei suuda tuvastada ei monopoolset seisust, ega ka olulise turupositsiooniga firmasid.
Aga kuidas tuvastada, et näiteks telekomiturul konkurents sisuliselt ei toimi, pakuks kui kõik telekomifirmad raporteerivad kenasid kasumeid, tekib küsimus kuidas saab turul valitseda olukord, kus kõik turuosalised teenivad permanentselt soliidseid kasumeid, ja ükski turuosaline ei jää konkurentsis alla ega kahjumisse.

Jah on võimalik, kui tegu oleks näiteks jõudsalt areneva-kasvava sektoriga, tulusus tuleb uute turgude või turusegmentide kasvust. Eesti telekomiturg paraku ei kasva enam väga, ka tehnoloogiliselt mitte, kui uskuda nt Telia juttu kuidas just Eesti kliendid võrreldes naaberriikidega ei ole huvitatud isegi kiirest internetist.
Võiks julgelt arvata, kus tegemist on ikkagi olulise turupositsiooniga firmadega, kelle ärikasum ei tulene niivõrd geniaalsest tööst ja konkurentide edestamisest vaid sisulisest konkurentsi puudumisest ning positsioonist tarbijalt küsida kõrget hinda, sest tarbijatel alternatiiv on piiratud - saab joosta nende kolme vahet.
Ja see kui need kolm suurt teevad vahepeal justkui suuri nii avalikke kui letialuseid kampaaniaid üksteiselt klientide ülelöömiseks, ei mõjuta see suurt pilti ja kõik on lõpuks ikka kenades kasumites.
Peaaegu juba sama ilus kui kommunismus, kus kõik õitseb, areneb, kasvab ja osalised õnnelikud.

[indrpo]

[IceUul]

Vaatasin, et mis paketivalikud minu kodukoha aadressile jäänud olid (fiiber nett) ja kõige odavam ja kõige kallim ei tundunud eriti head pakkumised.


Lihtsalt infoks, lihtne jagamis tehe, et mitu MBit/s mitme euro eest saab erinevas paketis:
1Gbit/s pakett = 0,07s MBit/s eest
500mbit/s pakett = 0,07s Mbit/s eest
200mbit/s pakett = 0,13s Mbit/s eest
40mbit/s pakett = 0,47s Mbit/s eest

[Chaza!]

[napoleon]

IceUul, "kilohind" pole päris õige lähenemine. Sa ju ei liiguta 7x24 andmeid nii palju kui torust tuleb.

[IceUul]

[Janis]

See pole nagu üldse sobiv võrdlus. Pole ühtegi mõistlikku põhjust olemas, et kilohinna järgi valida. Kas on vaja kiirust või saad aeglasega odavalt hakkama.

[Draqula]

[krixter]

Tõesti, juba ammu tundnud et telko turul meil konkurents absoluutselt ei kehti.

Toon ka näite minevikust ( ca 2010 aasta; ei tea kuidas täna olukord, aga eeldan et suht sama) kui töötasin Teliaga konkureerivas ettevõttes ärikliendi turul: Ehitatakse uut ärihoonet, Telia kui endine Eesti Telekom omab kohustust rentida välja vaba võrguressurssi kui seda on. Mida tegi siis Telia?

Vedas uude ärihoonesse fiiberoptika millel ainult 4 kiudu; igale päringule küsimusega "fiibrikiu renti x aadressile" tuli vastus "vaba ressurssi pole, aga võime pakkuda transmissiooni" (mille hind oli sisuliselt sama või isegi kallim mida lõpptarbija sai otse Telia käest samaväärset teenust ostes).

[artur-]

Läheb teemasse. Kel võimalus vahetada muidugi, see vahetagu teenusepakkujat

Spoiler

[IceUul]

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120306586/hinnaloks-eesti-inimesed-kasutavad-euroopa-uht-aeglasemat-internetti

Spoiler

Euroopa Liidust ei leia naljalt riiki, kus inimesed kasutaksid sedavõrd aeglast koduinternetti kui Eestis. Põhjus ei peitu aga inimeste soovimatuses kiirema teenuse järele, vaid sideettevõtjate hinnapoliitikas.

Eesti Ekspress kirjutas 2020. aastal Eesti internetiturust järgnevalt: „Telia on aastatega Eesti inimesed ära harjutanud „aeglane, aga kallis“-pakkumistega ja Eesti inimesed arvavadki, et see on normaalne.“

Säärane lause ei jõudnud leheveergudele põhjuseta. Autor Mikk Salu tõi oma toonases uurimuses ilmekalt välja, kuidas Eestis maksti interneti eest enam kui Lätis või Leedus, ent vastu saadi kuni 6 korda väiksem kiirus.

Sideettevõtjate majandustulemuste valguses võttis Ärileht Eesti koduinterneti pakkumised taas luubi alla. Põhjust üllatumiseks ei olnud, üldpildis vaatab vastu täpselt samasugune nagu neli aastat tagasi.

Kui Leedus pakub Telia valguskaabli olemasolu korral kuni 250 Mbit/s kiirusega internetti sõltuvalt lepingutingimustest 14-16 euroga, siis Eestis ei saa Telialt ega Elisalt selle raha eest isegi kõige aeglasemat püsiühendust. Elisa küsib kõige lahjema ehk 15-megabitise koduinterneti eest 18 ning Telia oma 20-megabitise ühenduse eest 19 eurot kuus. Veelgi suurem hinnavahe tekib suurematel kiirustel. Leedus pakub Telia 1Gbit/s koduinternetti alla 25 euroga, Eestis on vastava kiirusega paketi hind aga 73,2 ja Elisal 71,99 eurot kuus.

Lõunanaabritega võrreldes on meie olukord veelgi trööstitum. Lätis on kaabliinternetiga jõutud tänaseks nii kaugele, et sealne turuliider TET ei pakugi uutele klientidele enam vähemat gigabitisest internetist. Kui sõlmida Teliale ja Läti riigile kuuluva TETiga kaheaastane leping, saab Eesti mõistes ulmekiiruse kätte suisa 12 euro eest kuus.

Hea küll, selline privileeg kehtib vaid inimestele, kel tuleb tuppa valguskaabel. Mida teevad need, kel piisavalt võimekat taristut kasutada pole? Leedus pakub Telia säärastel klientidele piiramatu mahuga 5G lahendust 22,9 euroga. Meie Telias on aga analoogse teenuse hinnaks 42,7 eurot ning Elisalt saab võrreldava pakkumise 40,99 euro eest kuus. Kahe Eesti operaatori valikust leiab ka soodamaid pakette, kuid sellistel juhtudel on kiirus juba piiratud.

Euroopa häbiplekk
Kiirused on aga Eesti koduinterneti tõeline murelaps. Kuigi eelmisel kümnendil tehtud arengukavad nägid ette, et 2020. aastaks võiks Eestis vähemalt 100-megabitist ühendust kasutada 60 protsenti majapidamistest, siis tegelikkus ollakse sellest eesmärgist jätkuvalt kaugel-kaugel. Euroopa Komisjoni andmetel kasutas Eestis mullu vähemalt 100-megabitist ühendust kõigest 35,5 protsenti kaablil põhineva internetiteenuse kasutajatest. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi hulgas paiknesime selle näitajaga 26. kohal. Meist tahapoole jäi vaid Kreeka.

Seejuures ei ole 100-megabitine piir võetud laest. Näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) hinnangul on just selline ühenduskiirus olla enamiku leibkondade jaoks praegu piisav. Samuti on meil riiklik eesmärk tagada 2030. aastaks 100-megabitine ühenduskiirus igale kodumajapidamisele.

Läti ja Leedu internetipakettide hindu vaadates pole ka eriline ime, et neis riikides on enamikel inimestel 100-megane pakett tänaseks olemas. Euroopa Komisjoni statistika järgi kasutab Leedus 100-megabitist ühendust üle 67 protsendi ja Lätis üle 70 protsendi kaablil põhineva püsiühenduse kasutajatest. Hispaanias, Rootsis ja isegi Rumeenias kasutavad alla 100-megabitist ühendust tänaseks vaid väga vähesed.

Kuna gigabitise internetikiiruse eest küsitakse Eestis 70-eurost hinda, paikneme me ka selles edetabelis tagantpoolt kolmandal kohal. Kui siinmail kasutab kõige vingemat ühendust vaid 0,17 protsenti kaabliga püsiühenduse omanikest, siis näiteks Ungaris on superkiire interneti kasutajaid üle 37 protsendi. Mõistagi ei maksa sedavõrd suur hulk ungarlasi interneti eest 70 eurot kuus. Sealne telekomihiid Magyar Telekom pakub kasutajatele gigabitist ühendust 7216 Ungari forinti (18,4 eurot - toim) eest. Seejuures on pakkumine kättesaadav ka näiteks 6000 elanikuga Encsi linnas, mis paikneb 40 kilomeetri kaugusel suurematest linnadest.

Eesti interneti aegluses ei saa näpuga näidata ka puudulikule taristule. Seda argumenti võivad kasutada meist tahapoole jäänud kreeklased, kus 100-megabitist ühendust võimaldav kaabel jõuabki geograafiliste eripärade tõttu ainult 37 protsendini majapidamisest. Eestis saab aga Euroopa Komisjoni andmetel säärase ühenduse tagada 76 protsendile elanikkonnast. Euroopa keskmisele jääme me selle näitajaga napilt alla, kuid lätlastest oleme isegi ca viie protsendiga ees.

Tegelik põhjus, miks Eesti inimesed sedavõrd aeglast internetti kasutavad ja sellega Euroopas silma paistavad, näib peituvat siiski loo alguses. Euroopas on tänaseks vähe teenusepakkujaid, kes pakuvad valguskaabli olemasolu korral klientidele alla 100-megabitist ühendust. Eestis pole aga Telial ega Elisal häbi pakkuda optilise kaabli omanikele ka 15 ja 20-megabitised kiiruseid. Kui soovida tõsta kiirus minimaalselt tasemelt üle 100 megabitini sekundis, paneb näiteks Elisa arvele kohe 10 eurot juurde, küsides Euroopas juba elementaarseks saanud kiiruse eest 28 eurot kuus. Teisisõnu, see mis mujal Euroopas on miinimum, on Eestis luksus.

Seetõttu ei maksa ka imestada, et Eesti paikneb internetikiirust mõõtva veebilehe speedtest.neti lairiba edetabelis 67. kohal. Tagapool Venemaast, Vietnamist ja Moldovast.

Oluline on siiski märkida, et erinevalt paljudest teistest riikidest ei hinnastata Eestis internetipakette piirkondade järgi, mis tagab ühesuguse kuutasu üle kogu sidevõrgu.

Nutitelefonide paketid pole samuti odavad
Tänapäeva sideäris teenitakse kõige rohkem raha siiski nutitelefonides kasutatava mobiilse andmeside müügilt. Ka selles valdkonnas ei ole Eesti sideettevõtjatel pakkuda midagi paremat kui naabritel. Kui Eesti Telia klient soovib oma nutitelefonis kasutada piiramatu mahuga 5G paketti, tuleb tal ettevõtte kodulehe andmetel välja käia 40 eurot kuus. Leedus ja Soome Teliate käest saab piiramatu 5G paketi aga kätte 30 euro eest kuus. Tõsi, Soome 30-eurose paketi kiirus on piiratud 300 megabitini sekundis, gigabitine piiramatu mahuga ühendus maksab aga juba 45 eurot.

Analoogne vaatepilt avaneb ka Elisa kodulehelt. Eestis saab piiramatu mahuga 5G paketi 42 euroga kuus, Soome on esimese piiramatu mahuga 5G paketi hind 34 eurot. Kuid jällegi on Soomes kiirus piiratud 300-megabitini.

Erinevalt kaabelsidevõrgust ei ole mobiilse andmeside puhul põhjust siiski kiiruste üle nuriseda. Speedtesti andmetel on Eesti andmeside kiirused maailmas 18. kohal. Leviala osas jääme aga naabritele siiski alla. Näiteks teatab Eestis kõige enam 5Gsse investeerinud Telia oma kontserni majandusaasta aruandes, et möödunud aasta lõpuks olid nad Eestis 5G-ga katnud 77 protsenti elanikkonnast. Leedu Telia oli aga jõudnud juba 99 protsendini, Soomes oli vastav näitaja 90. Seejuures ei maksa Eesti aeglasemas tempos süüdistada ka venima jäänud 5G sageduslubade konkurssi, kuna ka Leedus jagati 5G sagedusalad välja alles 2022. aasta teises pooles.

Ja saate ilmselt aru ka, et just ega see kiiruste võrdlus ja mitu mbit/s kätte saab pole teab mis õige osade seisukohast, aga norm kiirusega internet... vähemalt 300mbit/s... lihtsalt alla selle ei saa, see minimum kiirus... 20mbit/s 20€-ga... ei kõlba kasutamiseks enam. Samas lugedes seda artiklit tundub, et midagi tuleb muuta, muidu olema varsti viimasel kohal. Ma hea meelega maksaks ka 1gbit/s eest 20€ kuus, aga unistada ju võib.