[Look Right]

Vb nüüd siis hakkavad mehaanikud viimaks tööle ka

[hemmar]

Kahjuks (või pigem õnneks) ei leia praegu üles seda videot, kus kuskil 2015 aasta kandis aitasin ühes töökojas sõbra autol pidureid õhutada. Mina pidin olema siis see kes pedaali pumpab. Muidu üsna tüütu tegevus aga tõstuki kõrval olnud kalendriga tõtt vaadates läks asi kuidagi libedamalt ja enne kui arugi sain palus sõber juba pumpamise lõpetada.

[pistyk]

hemmar, otsi ikka üles,kõik tahavad su pumpamise videot näha.

[Oisu.]

Füüsikast rääkides
Kas minu persse düno valetab v ei?
25 tonni kaaluv rekka. Esisillal 7 t koormust, veosillal 10 t koormust ja abisillal 8 t koormust. Et tõusudel veosilla rehv läbi ei libiseks koorman veosillale 14 t. Auto üldkaal ei muutu, seega esisillalt ja abisillalt jääb koormust vähemaks.
Kas rekka kiirendab (kui ei ole rehvi läbilibisemise ohtu) paremini, kui veosillal on 10 t koormust versus 14 t?

[pppd]

tahaks pakkuda, et see sõltub eelkõige sellest, milline on rehvide veeretakistuse sõltuvus koormatusest (ja selle (mitte-)lineaarsusest), miski muu ei tohiks kõike seda (oluliselt) mõjutada. Ehk siis kas 14 tonniga koormatud silla rehvide veeretakistus pluss 4 tonniga koormatud silla veeretakistus tuleb kokkuvõttes suurem kui 10t + 8t koormatud sildade puhul? Tunduks loogiline, aga teooriat ei viitsi hetkel otsima hakata.

[elukaz]

Et kui ma esiveolisega tõstan boileri pagasnikust esiistmele siis kiirendab paremini?

[pppd]

kas just nii, aga mul on millegipärast sabatunne, et nt kui silla koormust nt kaks korda suurendada, siis selle veeretakistus ei suurene mitte kaks korda, vaid tibakese rohkem, põhjuseks rehvide mittelinaarsed deformatsioonid. Ideaalis oleks sellisel juhul kõige efektiivsem olukord, kui kõik sillad oleks võrdselt koormatud (eeldades samasuguseid rehve), nii et sinu näite puhul, kui enne oli 50:50 kaalujaotus (esiveoline auto ja boiler pagassis) ja pärast on 60:40, siis mingi osa kiirendusest jääb hoopis esisilla rehvide (täiendava) deformeerimise sisse kinni Aga täitsa võimalik et see mittelineaarsus on nii väheoluline, et mingit reaalset vahet siit ei tule.

[elukaz]

See oli küsimus oisule. Muidu rehvirõhku ka juurde sai? Suurem koormamine võiks muidu sama efekti anda nagu rõhu vähendamine, kus sama massiga veeretakistus suureneb.

[BrutaH]

[NATAS999]

rohkem massi sillal = parem pidamine. kui 10t laseb sussi ringi ja 14t ei lase, siis kiirendab 14t paremini.

[BrutaH]

[NATAS999]

kui sussi ringi ei lase, siis pole vahet... et sa rahule jääksid.

[pistyk]

[Oisu.]

Ok. Proovin uuesti.
Kõikidel sildadel ühesuguse diameetriga rehvid, ühesugused rehvirõhud. Mootori jõud läheb vaid keskmisele sillale (10 t). Kui silla koorman 14 t, siis on mootoril raskem vedu (rehv on rohkem "lössis" ).
Siledal maal kiirendan 10 t sillal ja tõusul koorman 14 t.
Scanial igasugused nupud. Kui vaja vajutad nuppu ja graniitkildu puistatakse kõikide vedavate rataste ette, vajutad nuppu ja kette loobitakse sisemiste veorataste alla, vajutad nuppu ja veosillal koormus suureneb kuin abisild tõuseb üles

[elukaz]

Vahest lähebki kiirendus paremaks, lössis rehviga on ratta läbimõõt väiksem, seega väändemoment kandub teele lühema õlaga

[prtv]

Stingeril polegi HBAd kaasa antud, et peab softist aktiveerima?

Panin passatile uhke puitdekoori, hea tunne kohe sõita luksusega

[hkurujo88r]

prtv, mis asja sa ajad? Täis laks, kõik olemas. Midagi ei aktiveeri.

[Betamax]

[prtv]

[hkurujo88r]

prtv, tal ju Alfa vist oli.

[prtv]

Aa issand ajasin sassi

[antikondor]

[SSD]

antikondor, Kas su auto talvel soojaks ka läheb? Itaalia autot üldiselt ei lähe soojaks.

[antikondor]

Ei ole probleemi olnud soojaks minemisega, isegi -30C lähedastel temperatuuridel. Käivitunud ka siiani iga ilmaga, kuigi 4. silinder on andnud aegajalt külmalt käivitudes süüteviga. Pole suutnud veel selgeks teha millest see tuleneb, kuna viga esineb vahelduvalt ning harva.

[prtv]