[Tanel]

PRESSITEADE - Enam kui pooled Eesti nimesed omavad kodus kaht või enamat telerit, selgus uuringufirma Norstat läbi viidud uuringust. Kui suurem osa inimesi kasutab telerit peamiselt teleprogrammide otsevaatamiseks, siis märkimisväärne osa ka järelvaatamiseks ning mõne muu seadme ekraanipikenduseks.

Samsungi poolt tellitud üle Eesti läbi viidud küsitluse kohaselt on kaks telerit kodus 41% Eesti elanikel ning enam kui kaks televiisorit 14% elanikest. See tähendab, et rohkem kui pool ehk 55% Eesti elanikkonnast kasutab kodus kaht telerit. Uuringu järgi ei oma ühtki televiisorit kodus 4% vastanutest. Suurim vanuserühm, kel pole kodus ühtki televiisorit, on 18-29-aastased noored, enim telereid omavad üle 60-aastased inimesed.

Peaaegu kõik küsitletutest ehk 93% kasutavad televiisorit teleprogrammide ja filmide otsevaatamiseks. Siiski on Eesti elanike seas televiisor populaarne ka järelvaatamiseks, mida teeb 49% elanikkonnast. Ligikaudu veerand vastanuteks kasutab teleriekraani veel ka mõne muu seadme, näiteks arvuti, ekraanipikenduseks ning internetis leiduva sisu, nagu veebivideote ja voogedastuste vaatamiseks. Mängukonsoole kasutab koos televiisoriga 16% Eesti elanikest. Kõige multifunktsionaalsemad inimesed on peamiselt alla 30 aasta vanad ning elavad Tallinnas, kusjuures mehed kasutavad teleriekraani erinevatel eesmärkidel rohkem kui naised.

Enda hinnangul kasutab televiisorit iga päev kanalite vaatamiseks, aga ka muudeks tegevusteks, nagu Youtube’I külastamiseks, videote-piltide vaatamiseks ja mängimiseks kokku 74% vastanutest. Televiisori tähtsus kodumajapidamises tõuseb vanusega – kui 18-29-aastaste inimeste seas kasutab televiisorit iga päev 56%, siis 30-39-aastaste seas 72% ning üle 60-aastaste televiisorit igapäevaselt kasutavate inimeste hulk on 88%.

Norstati ja Samsungi üle-eestilises uuringus osales 400 inimest, kes pidid küsimustele vastates analüüsima oma telerite kasutamise ja soetamise harjumusi.

[lehm2]

Teler puudub, olen täiesti rahul sellega , soovitan teistele ka

[Tanel]

lehm2, kuidas naine seebikaid ja lapsed multifilme vaatavad?

[sooty]

Mitmest tollist alates monitor telerina kirja läheb? Või ainult tehasest telekana tulnud pildinäitajad?

[Wiltz]

võimalik, et naine koos teleri, laste ja seebikatega kolis juba lehma juurest minema

aga nali naljaks...endal samuti 2 füüsilist telerit, kuid mitte ühtegi antenni ega programmi ei oma. seega telekaid on, aga "telekat" ei vaata - ja pole seda teinud viimased 15 aastat! teiselt olen vaadanud mõningaid saateid weblehtede kaudu ja teinud seda igasuguste erinevate telekate ja monitoride kaudu. minumeelest tegelikult on suht hägustumas kõikvõimalikud piirid füüsiliselt televiisori kui eseme ja "teleka vaatamise" vahel, õigemini on juba hägustunud. vaadatakse nutitelefonide pealt, netist, ja samas ma usun, et päris paljud kasutavaid telekaid nii nagu mina ka hoopis peamiselt arvutiekraanina

[lightbluefox]

Ise leian, et kui sul telekat pole, aga ikkagi arvuti taga igapäevaselt netflixi striimid või youtubest videoid vaatad, siis see läheb samasse kategooriasse kui teleka omamine, lihtsalt saad kiidelda teleka puudumise üle. Ehk sama sitt, teistsugune seade

[Wiltz]

see pole küll päris loogikapärane arusaam. tegelikkus on ikkagi selline, et sama SEADE, teistsugune "sitt" põhjus miks ma teleka vaatamise lõpetasin oligi suures osas see, et mulle ei meeldinud see "sitt" mis sealt tuli, lisaks mingi ettekirjutatud "telekava" ja vägisi peale surutud jama ehk reklaami vaatamine pool sellest ajast.

aga eks teleka omamine ongi füüsiliselt teleka omamina...teleka vaatamine on eraldi teema ja mina leian, et see tähendab täna veel siiski endiselt vanamoodsat "nüüd näitame seda saadet, siis näitame toda saadet" formaadi järgimist. igasuguse filmi ja juutuubi striimimisega on see teema, et inimesed teevad seda siis kui tuju tuleb ja vaatavad täpselt siis kui tuju tuleb. kunagi vanal ajal kui kõvematel meestel olid vhs videomakid näiteks ja korraldati "kodukino" seansse laenutusest võetud filmi vaatamiseks siis ei nimetatud sellist tegevust ka minuteada mitte teleka vaatamiseks, vaid eraldi "filmi vaatamiseks" vms

[Anna tooli]

[Tanel]

55 vs 63 hetkeseisuga.

[jägaja]

[Anna tooli]

Sooty küsimus käis tollide/diagonaali kohta.

[Wiltz]

monitor ei lähe telerina kirja sõltumata tollidest. MONITOR! kui jutt käis lcd paneelist ehk erineva nimega erinevate plastiksisude sees kasutatavast tehnikast siis siin jällegi ei sõltu midagi tollidest. suht kõike saab kasutada monitorina ja suht kõike saab kasutada ka telerina.
tegelikult ongi täna täiesti mõttetu selliseid küsimustikke läbi viia sest mingi konkreetse seadme või vidina arv ei tähenda absull mitte midagi. ja ka telekas pole täna enam pea, et kellegi jaoks mingi lukskaup. neid saab isegi poest ja uuena osta vist juba alla 200 euro. 2 inimese lõunasöök kesklinns tsipa väänsimas kohas võib maksta oma 50 eurot, millest me räägime

umbes sama oleks uurida, et mitu (mobiil)telefoni inimestel on. no kui ma kõik kaunad ja seisvad asjad kuskilt välja otsin ja kokku loen siis võib oma 5 vist ära tulla, ja sellegipoolest kasutan korraga ikka enamast 1e ja sellegi hind oli tugevalt kahekohaline 20 aastat tagasi oleks samamoodi mõttetu olnud küsida inimestelt, mitu raadiot teil on "noh autos on üks ja kodus on paar tükki ja..."

[jägaja]

Wiltz, https://www.hinnavaatlus.ee/products/Arvutikomponendid/Monitorid/726136/ , ning tootja ise ütleb, et tegu tootega TV monitor.
http://www.lg.com/uk/tv-monitors
http://www.lg.com/ee/tv-monitorid

[Wiltz]

nu? olen kursis jah, et igasuguseid hübriide ja imenimetustega asju müüakse ma olen siin ühte tõupuhast televiisorot aastaid moluna kasutanud ja väga edukalt, eks tootja võiks ju ka võtta selle pildikasti, panna mingi uue mudelinimetuse peale ja öelda, et nüüd on see arvutimonitor, tv-monitor või kasvõi interaktiivne pildiraam.

[Vondur]

Teler on vast ikka see masin, kus on sees kaabel tv, aerial tv või sat tv tuuner ja kuhu saab koaksiaalkaabli külge ühendada, ühesõnaga kaugnägemisaparaat (tele/visio) nagu teda kunagi nimetati. Kuidas seda kasutatakse, telerina, monitorina, disainielemandina, kassile ronimiseks jne, on teine teema.... aga teleriks jääb ta ikka. Monitor pole teler, sest iseseisvalt, ilma lisaseadmeta ta telekanaleid ei näita. Telermonitorid näitavad telepilti ilma lisaseadmeta, nii et need võib julgelt teleriteks nimetada.

[Wiltz]

oli tõesti nii, tänapäeval vist enam sisuliselt ei ole...telekanaleid saab ju ilma igasuguste lisaseadmeteta vaadata monitorist, või ei? ma mõtlen seda, et kas need igasugused digiboxid ei anna siis välja hdmi kaudu näiteks mingit digitaalset pildisignaali? ja kui ka nii ei saa, siis saab ikkagi "telekat vaadata" otse mõne kanali live'st webis, sel juhul on see pildi näitamine lihtsalt üks monitori taga oleva arvuti lisafunkidest.

meenus, et kunagi väga ammu oli omalgi selline asi nagu tv-kaart, paar korda arvutiski olnud ja paar korda lausa sealt telekat vaadanud selline analoogne vidin siis, läkski kaabel sisse ja traadiga põmst sai vaadata

[Tanel]

Wiltz, nagu Wondur märkis, monitor, tahvel, mobla, tv kaardiga lauakad vms pole telerid. Küsimus pole, "kas vaatad televisioonisaateid", vaid füüsiliste teleri(te) arvus kodus. Nagu näha, siis meie küsitluse tulemused korreleeruvad päris hästi Norstat andmetega.

[DVDRW]

Televiisor ehk teler on televisiooni vastuvõtu seade, mis muudab raadio teel või kaablivõrgu kaudu saabuva signaali liikuvaks pildiks ja sellega kaasnevaks heliks.
Ehk siis teler on ekraan millele antennikaabel taha käib ja selle signaal muudetake pildiks.

Selline uuring/küsitlus sobiks aastasse 2000

Küsitluse võiks teha palju vaadatakse Live programmi (50% reklaam) TV kanalitelt.

[Magic]

[Wiltz]

Tanel, just, ja minu point oligi see, et tänasel päeval mõõta füüsiliste telerite arvu on täiesti pointless sest see arv ei korrelleeru kuidagi reaalse kasutusega Nagu näiteks ka Magic ütles, et paljudel on füüsiline telekas igas toas. See ei tähenda, et neid kõiki korraga kasutatakse ja nii mõnelgi juhul tähendab see hoopis seda, et mõnda neist ei kasutada praktiliselt mitte kunagi. Tarbimisühiskonna tundemärk ongi see, et ostetakse kokku mõttetut kola, mis siis lihtsalt seisab ja kaotab väärtust.
Kui just füüsiliste esemete kokku lugemine ei olegi küsitluse eesmärk...ainult et ma ei näe mis point oleks sellise eesmärgiga statistika kogumisel või mida see näitama peaks.

[Tanel]

Wiltz, enamus statistikat on ju mõttetu infomüra, antud juhul ongi tegemist füüsiliste esemete (telerite) kokkulugemisega

53 vs 55. Huvitav, palju ametliku uuringu eest maksti, siit saab tasuta pmst sama ligilähedased tulemused

Mind huvitab pigem see, kas telesignaali väljastajad ise ei saa täpselt mõõta kaabli taga olevate telerite arvu?

[jägaja]

Telia saab lugeda võrku ühendatud digiboksi ja seega ka teoorias telerites kogus on sama suur.

[Tanel]

jägaja, Telia peaks ju nägema, et ühes teleris üks kanal, teises teine.

[jägaja]

Tanel, seda ka.

[Mirage]

See ekraanide kokku lugemine tundub tähenärimine ja suht mõttetu.

Peale taasüksielamist (nagu ka enne sellele eelnenud perioodi) ei oma enam elioni telepaketti, ainult internet. Samas suhteliselt kindel, et pole peredega inimesi, kellel poleks mingi teenusepakkuja telepaketti, mis on ka arusaadav.

Isiklikult ajab suht oksele reklaami rohkus, järelvaatamine oli suht norm samas . ETV'd näeb ka internetist kui vaja peaks minema.

Endal ekraane on mõni ikka, kõige suuremat kasutab ainult Chromecast'imiseks.