[Tanel]

Kaugelt vaadates paistab see tavalise fotona Mount Everestist, kuid suumides võimaldab see inimestel oma kodus arvuti ääres vaadelda maailma kõrgeimat mäge enneolematul moel.

Allikas: Delfi

Vaata fotot GlacierWorksi veebilehel!

[MEL666]

päris äge ma otsisn,et äkki leian mõne alpinisti ka turnimast,kuid vähemalt mul ei õnnestunud. äkki on kellelgi parem silm?

[maxman321]

[zimson]

Võimas vaatepilt.

[olc]

Terve küla on seal all paremal ju

[kaur.]

Küla all paremal on Gorak Shep.
http://en.wikipedia.org/wiki/Gorak_Shep

[MEL666]

ma loomulikult jätsin mainimata,et otsisin pigem kõrgemalt. jalamile eriti ei vaadanudki tahaks neid mehi näha,kes juba ülesse jõudma hakkavad. et näiteks rippumas kuskil

[maxman321]

[weasel]

Vabandage mu rumalust, aga milline neist täpselt Mt Everest on? Eeldan, et see esiplaanil, aga see tagumine, paljas lahmakas, tundub kõrgem :$

[Tanel]

Vahendan Delfi kommentaari (mis on harvaesinevalt õige):

[weasel]

OK, siis ma arvasin ikka õigesti (vaatasin Google pilte ka Everestist).

[Tanel]

Siit paremini näha

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f6/Everest_kalapatthar.jpg

[weasel]

Rändjad:

Spoiler

Telgid:

Spoiler

[xpander]

päris mõnusa laviini tagajärjel tekkinud "mägede" peal seiklevad mõned

Spoiler

[Ak_47]

Natuke paremal üleval oli ka mõni üritaja

Spoiler

[MEL666]

väga lahe,tuleb välja et teistel siin silmad väheke paremad kui mul mul läpaka ekraanil olevad tolmu täpikesed ka suuremad,kui need mehikesed keda te suutnud pildilt ülesse leida. nüüd peaks silmad ära teritama ja püüdma leida kõige kõrgemal/kaugemal olevad alpinistid ja siis lõpetuseks kokku lugema,palju neid üldse pildil on tegevust terveks pühade ajaks.

[Ertai]

äge värk

[Tanel]

Minu elu-unistus Everesti tipus ära käia.
Ainult maksab palju, umbes 25 000 EUR

[WAV]

[Aulo]

$25k "ronimisluba" on vaid üks ning mitte kõige suurem kulu. Erinevate allikate (1, 2, jne) andmetel suurusjärgus $70-100k puhtalt ekspeditsioon ise (kõik maksab), lisaks (aastatepikkune) eelnev ettevalmistus - kogu antud projekti nimel elamine ja harjutamine.

Üks viis reisi eest ise mitte maksta on leiutada mingi veel kellegi poolt mitte kasutatud "egiid" võimalike sponsorite leidmiseks. "Eesti lipp Everesti tippu" töötas vaid ühe korra kuigi on endiselt hea mõte, ka pimedad ja jalutud on juba käinud. Usutavasti ka esimene FB postitus või Tweet Everesti tipust, Gilette-iga habeme ajamine, Marlboro kimumine jms loendamatud "mudelid" on juba kasutatud. Veel kasutamata ideid sponsorite leidmiseks on kindlasti veel küllaga, kuigi eks veel rohkemgi ole neid välja nuputada üritavaid entusiastlikke mäevallutajaid. Paljud kes kohe raha ei leia, ka lihtsalt laenavad selle kokku hing hiljem tasuvad tagasi tele- ja raadioesinemiste ning kirjutatud raamatute jms avaldatud allikate honoraridest. Mida suurem riik, seda vähem muidugi üldsust selline asi huvitab ehk seda ebatõenäolisem "tagant järgi" midagi teenida.

Kuigi Everesti vallutamine on kallis, siis projekti rahastamist peaksin ise vaatamata sellest kas alustad nullist või mitte, on Sul oma laevafirma või segad laeva baaris jooke, ikkagi reaalsest ekspeditsioonist väiksema ettevõtmisena.

Kui raha pool paigas, on raskem tegelikult alles ees. Mina pole ühelgi lumisel mäel käinud, mulle ei meeldi üldse lumi, aga Everestil ei ole "head ilma", on ainult täped ja pupud ilmad, kus vinguv tuul pole raugenud kogu Himaalaja olemasolu jooksul. Väsimus ja külmus on ettekujuteldamatud, 30 sammu pooleteise tunniga, iga sammu vahel hinge vaakudes jne. Rahaga on selles mõttes isegi kõige lihtsam - sellest kõik algab, raha ekspeditsiooniks lihtsalt peab ennem olemas olema ja selle paned soojas toas paika, ostad varustuse, teed broneeringud jne. Mäel olles on see kõik siiski juba minevik, raha eest hangitud teenijad küll aitavad kuid ikkagi tippu ei vii, ise tuleb ronida, roomata, kukkuda, saada "kauba peale" külmakahjustusi jne - keegi süles, kukil ega kätel tippu ei kanna. Kuni uuesti alla tulekuni on pidev reaalsus, et ülehinnati oma füüsilisi kui psühholoogilisi võimeid või lihtsalt "oli halb ilm". Ilma tõttu katkeb kogu ekspeditsioon ükskõik kui lähedal või kaugel tipust. Kes aga tipus ei käi, sellel on eesmärk täitmata nii enda kui võimalike sponsorite ja laenajate ees.

Olen Everesti kohta palju lugenud ja mida rohkem loen, seda vähem tahan minna ning seda rohkem võtan mütsi maha kõigi ees, kes seal käinud. Eriti minevikus kui kõik asjassepuutuv oli oluliselt raskem ja ka varustus viletsam.

Kangelastegu endiselt, ent järjest rohkem on sellest saanud ka turism - rajad paigas, köied ja redelid ees, sherpadel kindla taksi eest kindel programm järjekordse seltskonna tippu viimiseks. Sellest võibki jääda ekslik mulje, et $100k letti ja käidud. Tegelikult ma usun, et just nõutavad füüsilised ja vaimsed pingutused pole enamikele jõukohased - nendes veendumine ja nende parandamine on aga omaette arvestatav ja individuaalselt vägagi varieeruv kulu.

[Tanel]

WAV, Aulo,
Ma ise vaid umbes poole kõrguse (4300m) peal seal Nepaalis kandis käinud (Langtangis) (taamal "vaid" 7300m mägi).
Aprillis plaanis sinna tagasi minna

Spoiler

Aga nagu ütlesin, unistus see Everest on ja eks aeg näitab, kas see jääb ka unistuseks

[Aulo]

Everest on kahtlemata tippude tipp, maailma lagi -- kui Sa oled käinud, siis Sa oled käinud ja niiöelda mitte keegi pole käinud ega lähimate miljonite aastate jooksul kuni kusagil mõne uue ja kõrgema mäe tekkimiseni Sinust kõrgemal ka ei saa käima. Minu silmis nagu mainisin, täiesti aus lugupidamine kõigi seda suutnud inimeste osas ning ka poolehoid, parimad soovid ja kaasa elamine kui Sa peaksid selle rännaku kord ette võtma. Endale istub rohkem nende inimeste filosoofia kes kogu võrdväärse pingutuse eelistavad jaotada "tasasele maale laiemalt" - reisides ja rännates, aga hoides siiski rohkem "maadligi" ehk väga kõrgel ei turni.

Unistused samas peavadki suured olema, ilma suurelt unistamata pole võimalik ka poole peale jõuda. Unistades 8848-st jõuad paratamatult ka kilomeeter või paar madalamale - tegelikult väärt igat meetrit ja elatud sekundit seegi.

[WAV]

Ilmaga on seal jah karm, peaaegu pidevalt läbilõikav jäine ja sageli ligi 30m/s tuul ja ootamatult tunni jooksul ilmuvad ja siis kuni mitu päeva kestvad lumetormid, milles pole võimalik meetritki edasi ega tagasi liikuda enam. See mäestik ongi ju kahe kliimatsooni piir - põhjas kõrgplatoo-mandrikliima, lõunas troopilisem-merelisem pealesuruv õhuvool.

Kuid kahjuks jah, Everesti vallutamine on tõesti järjest enam turistiatraktsiooniks muutumas. Millega seoses üha rohkem katkestamisi ning ka traagilisi lõppe seal esineb. Viga number 1 on mitte niivõrd füüsilise eeltreenituse puudumine vaid salakavala kõrgmäestikutõve võimaluse alahindamine. Esialgu tundub kõik ilus, mäetipp paistab ka nii lähedal ja et põrutame aga mõne päevaga sinna ära, mis seal ikka on, me ju kõvad mehed... Ja kui siis ühel hetkel hakkab kehas mingi imelik tunne, nõrkus, järgneb vereköha... siis veel ikka mõeldakse, et kannatame ära, elame üle... kuid tegelikult on sel hetkel kirstuni vaid ca päev-paar jäänud, sageli vaid mõned tunnid ainult. Kohalikud sherpad teevad siis üleinimlikke trikke, et see kokkuvajumise äärel turist sõna otseses mõttes seljas kandes sealt teravalt mäeservalt mitu kilomeetrit allapoole kanda. Aga kui siis sel hetkel tabab teekonda veel ka läbimatu lumetorm...
Seetõttu ongi Everesti vallutamisel kõige tüütum just see eelnev järk-järguline kohanemisharjutamine, aklimatiseerumine (mis aga ei pruugi ka igale inimesele aidata). Sageli vaid 100..400 meetrit nädalas kõrgemale ronides, see jupike üles ja see jupike õhtul taas alla tagasi, siis paar puhkepäeva ja taas paar korda seda jupikest uuesti ja uuesti üles-alla ronida. Ja niimoodi iga jupikesega järk-järgult. Viimane kilomeeter või ka enamgi tehakse juba hapnikuballoonidega ja siis spurtides, sest seal pole ööbimiseks eriti võimalusi. Samas kaasaveetava hapniku hulk on väga piiratud. Ei jaksa neid raskeid terasballoone üle paari komplekti nii kõrgele üles endaga kaasa vedada. Kuigi esineb ka rikaste ja laiskade lääne turistide gruppe, kes palkavad mitukümmned sherpat abiks omale suurt kogust balloone mäkke kandma.

Aga rahalisest küljest, palju oleneb ka sellest, kas rünnata mäge lõunast Nepaali või põhjast Hiina poolelt (siin teemas olev foto on lõuna suunast Nepaali poolsest baaslaagrist vaadatuna). Erinevad maksud, erinevad transpordihinnad jne. Kuigi, selles Everesti tipus on muuhulgas hiljuti ka helikopteriga ära käidud. Tundub nagu võimatu, kuid siiski, alakoormatud võimsa kopteriga vedas üles. Mine tea, võib-olla millalgi lähitulevikus ehitatakse sinna tipuni hoopis köisraudtee (hermeetiliste kabiinidega) ja algabki enneolematu turistide vool...

[HDvurle]

[Tanel]

HDvurle, aklimatiseeruma pead ikka ja kehva ilma vastu hapnikumask ei aita.
Everesti on ronitud muuseas korduvalt ka ilma hapnikumaskita.