[Anna tooli]

link :: Eesti Päevaleht


Kas digiraamatu piraatkoopia lugemine võrdub tavaraamatu varastamisega?

Ütlesin kolleegile, et ma kavatsen rääkida ülikoolis oma kursuse raames internetieetikast. Ta soovitas lugeda arvutieetika antoloogiat – ja lisas oma e-kirjale terve raamatu. Kas oleksin pidanud piraatraamatu lugemisest keelduma? Kas võtsin vastu varastatud kauba?

Loe edasi ..

[Mario.]

Antud majandusmudelis jõuab loogika taas ja taas mikromaksetele ilma korporatsiooniliste kupeldajateta, mis suudavad elatada ning premeerida toodangu loojat, pakkudes kliendile taskukohaselt vastuvõetavat suutäit.

[madfury]

Eino sellest on ammu iga mõtlev inimene aru saanud, et MAFIAA võitleb enda ellujäämise nimel, mitte kellegi tööde kaitsmise või autoritele õiglaste tasude maksmise nimel. Nende õudusunägu ongi, et sisutootja ja tarbija otse suhtlevad. Hea elav näide on Louis C.K., USA püstijalakoomik, kes oma papi eest filmis ja monteeris ühe komejandi ja pani odava hinna eest ilma DRMita netti üles. Tulemused ei lasknud ennast kaua oodata... https://buy.louisck.net/ Ka mina ostsin selle filmi ja oleks ka 10$ eest ostnud. Sellepeale need vahendajad endale püksi tegidki.

[alliance]

http://forte.delfi.ee/news/digi/menukoomik-teenis-netipiraatlusele-vabad-kaed-andes-vaikese-varanduse.d?id=63362686
Jah.

[neros]

To be fair - 200000 ei ole väga suur raha tööstuses kus teenitakse miljoneid. Aga point made. Kuna ma pole kunagi sellisest inimesest kuulnud, siis ma poleks nii ehk naa ostnud, showle läinud või isegi alla laadinud. Tõenäoliselt on siiski inimesi kes ta tegemistest piisavalt huvitunud on et ka tasuta alla laadida. Kui muidugi serverid kus ta seda hostib on piisavalt kiired (võrväärset torrentile), siis on isegi mõtet. Aga niipea kui torrenti/newsgroupiga saab kiiremini, odavamalt ja paremini, on ka too läinud. Lisaks ei ole ilma DRMita üles laadimine odava hinna eest allalaadimiseks võrdne "piraatidele vabade käte andmisega". Mina isiklikult klassifitseeriks vabade käte andmist ise torrenti tegemise, üleslaadimise ja seedimisega. 100% kindel, et oli inimesi kes selle eest ei maksnud, aga kui autorit ei huvita siis okei.

[Draax]

madedog, siin on mitu paralleelset teemat või küsimust:

1) Kui tööstuses teenitakse miljoneid, kui palju reaalselt autorile jõuab? See on üks osa ärimudeli muutumise protsessist. Tarbijad väljendavad üsna valjusti, et seesama tööstus koorib neid, küsides toote (tegelikult ju loomingu) eest ülemäära kõrget hinda. Samal ajal tuleb signaal juba paljudelt autoritelt, et mõistlikum on "vahemehed" ahelast kõrvaldada ning võib ka nii teenida. Näiteks muusikas on tihtipeale küsimus selles, et plaadilepingu sõlminud artist ei ole enam loominguliselt vaba - plaadifirma hakkab peale suruma, mis stiili muusika, mis riideid laval kanda jms. Ehk siis mis müüb. Õige autor eelistab pigem olla oma loomeprotsessis vaba.
2) Klassikaline mikroökonoomika väidab, et mida odavamalt müüa, seda rohkem teoreetiliselt ostetakse. Mõni aeg tagasi lugesin ühest kirjanikust, kes müüs oma e-raamatut 99 sendiga ja osteti samuti sadu tuhandeid. Inimesed ei kahetsenud raha välja käia, sest nii odav on. See on natuke hullude päevade moodi fenomen, et kui rahasumma on tarbijale tühine, siis on ta valmis toodet ostma isegi siis kui tal seda vaja pole. Antud kontekstis tuleb arvestada ka moraalse toetuse avaldamist või teatud vau-efekti - st. paljudele tarbijatele avaldab juba seesama üritus (müün odavalt, peaaegu tasuta) muljet ja rõmmsalt toetatakse head algatust. On ju ka muusikuid, kes on pannud plaadi allalaadimiseks veebi koos klausliga, et kui meeldis, siis anneta nii palju kui arvad, et plaat väärt on. Ja ka on pappi tulnud mitte vähe. Suurkorporatsioonide turul meeldib tarbijale selline alternatiivne valik ja eristumine.
Mikroökonoomika aga puutub asjasse nii palju, et tuleb ikkagi uuesti otsustada - mis on õiglane või maksimaalse kasumlikkusega hind? Kui oleks $5 asemel müünud $3-ga, äkki oleks teeninud 300 000? $1 müües oleks äkki teeninud miljoni? Aga võib-olla ka ainult 40 000. Majandusloogika ütleb, et mida kättesaadavam, odavam on toode, seda suurem on potentsiaalne tarbijaskond. Toote puhul, mille reprodutseerimine ei maksa midagi, võiks hinna suruda ikkagi päris madalale ja ikka teenida rohkem kui kõrgema hinnaga müües.

Edit: aga avapostituse ja raamatute juurde tagasi tulles - minu jaoks on eelkõige dilemma selliste juhtumite puhul, kus näiteks raamatu tiraaž on läbi müüdud ja uut tulemas ei ole. 4-5a. vana raamat, mida oleks hea tudengitel kasutada. Samal ajal raamatukogus ainult 2-3 eksemplari ja järjekorrad nii pikad, et sisuliselt polegi võimalik laenutada. Mida siis teha? Jätta lugemata? Loll olukord, eksole. Ja kui siis terve kursus ühest kättesaadud raamatust ise koopiaid teeb, siis öeldakse, et see on vargus.
Minu jaoks jääb ikkagi autoriõiguste vaidluses kõige üldisemaks kriteeriumiks see, et kui autor tahab oma loomingu eest raha saada, siis peab see looming olema tarbijale kättesaadav. Poes riiulilt võetav, internetist tellitav, tasu eest allalaetav vms. Kui tarbijal ei ole võimalik seda loomingut raha eest osta, sest keegi pole viitsinud näiteks raamatust e-raamatut teha või siis keegi otsustab, et mingites riikides seda toodet osta ei saagi, siis minu jaoks on see moraalne õigustus selle loomingu "mujalt" hankimisele. Ei ole absoluutselt alust vinguda piraatluse üle, kui sa ise ei taha müüa ja ei taha oma loomingu eest raha saada. Kiire interneti ajastut on olnud juba 10-15 aastat, võiks aru saada, kuidas toimib globaalne turg ja virisemise asemel võiks reaalset raha teenida - oleks õnnelikud nii autor kui tarbija.

[madfury]

madedog, See on juuksekarva lõhkiajamine mida sa teed. "Piraatidele vabad käed" tähendab selles kontekstis seda, et kui üks inimene ostab selle DVD ripi, siis on selle piramine kõigest torrenti tegemise küsimus - mingit rippimist vms. pole vaja teha. See muudab torrenti eelise originaalkoopia ees olematuks. Täpselt samakerge click, download, watch. Kui nüüd võrrelda tava DVDga kus alguses on miljon skippimatut reklaami, treilerit ja ähvardust/hoiatust, mida sama filmi torrentist ei leia, siis on vahe ilmselge.
Ja samamoodi ei ole autori jaoks oluline see, mitu inimest raha ei maksnud. Autori jaoks on tähtis, et piisavalt palju inimesi maksis. Iga download internetis ei võrdu müümata koopiaga. See, et keegi selle netist tiris ei tähenda, et võimaluse puudumisel oleks ta läinud seda poodi ostma, seega neid download counte ja seede ja peere on mõttetu lugeda. No ei jõua see kohale mõnele seltskonnale.

[kempi]

[juhan1000]

[vipu]

No miks ei võiks tänapäeva kirjanik, kes nagunii oma raamatu wordi toksib, panna see pdfina näiteks müüki 1€ tükk.
Rohkem ikka teenib kui üldse seda võtet ei kasutaks. Või täiesti jabur värk, kus paberraamat on odavam kui E-raamat. Uskumatu.
Või siiski need ärimudelid ei tööta, muidu miks seda nii vähe praktiseeritakse.

kempi: sama küsimus miks kinos on pilet nii kallis. vist igale filmile on koostatud mingi hind ja lubatakse näidata teatud kordi, kuidas kino kulud tasa teenib, on tema mure.
asi ongi selles, et keegi ei hakka neid filme müüma 3€ vaid ikka kärutatakse 10-20€. Ahnus on lihtsalt nii suur, parem müüa vähem, aga mitte lasta hinda alla. Võib olla ka parem on piraate kottida kui probleem lahendada toote hinna odavnemise läbi. Sama arvutimängudega, miks kohe ei võiks hind olla 10€ ja 10x inimesi ostab, aga ei, ikka pannakse hinnaks 50€.

[Draax]

vipu, eks me kõik teame, et kõik uued muusikaalbumid on üsna sama hinnaga. Ammu ei ole füüsilist plaati ostnud, kunagi oli 255-265 EEK uue lääne albumi hind. Ükskõik kas siis Rihanna või mingi tundmatu indie bänd. St. albumi hind ei sõltunud esitajast, tema tuntusest või isegi albumi vanusest - kõigile üks hind ja isegi 6-12 kuud hiljem ei lastud hinda alla. Ja ka praegu ei hakka mitte keegi seda hinda alla laskma. See mõttemaailm, et laseks hinna 20% alla, äkki oleks 50% rohkem ostjaid, ei ole sellele turule omane.

[kännuämmelg]

[Draax]

kännuämmelg, disain on selles mõttes teine kategooria, et tegu on lõpuks ikkagi füüsilise esemega. Selle reprodutseerimine käib rohkem võltsingu kategooriasse.
Kino ja DVD teemaga ma olen samuti nõus, aga muusika ja raamatute osas ma näiteks ei nõustu, sest ma ei näe loogilist põhjendust, miks selles kategoorias peaks turge kuidagi jagama.

Ma olen nõus sinu selle arutlusega, et artist on tänapäeval suuresti toode, mis "genereeritakse" - makeup, soeng, publicity, isegi genereeritud kuulujutud, sihilik avalikkuse šokeerimine jms. käivad sinna juurde. Artist on toode.
Samas, artist ei ole tingimata autor Vaatasin järele - näiteks Rihanna käpp on tema viimase plaadi puhul küljes olnud 4 laulu puhul ja tõenäoliselt ei ole tema roll nende juures olnud teab mis oluline. Näiteks eelviimase albumi puhul pole artistil ühegi laulu juures writer creditit.

Mis 1$ hinnapoliitikasse puutub, siis see annab aluse huvitavate fenomenide tekkeks. Iga autori teost ei osteta selle hinnaga miljoneid koopiaid. Siis võiks öelda, et hind eraldab s.ta saiast - kui hinna poolest on autor kõigile kättesaadav, aga ikka ei osteta, siis küllap pole seda väärt... tänapäeva meediaturga aga panustab nii palju marketingile, artisti müümisele, et s.tast tehakse ostja silmis söödav sai, aga see küpsetustasu on vaja millegi eest katta ja ostjalt sisse kasseerida.

[kännuämmelg]

Draax, nõustun.. kuid kui võtad näiteks eesti(keelse) pisikese turu, siis €1 eestraamatut müües läheb juba kirjastuskulude katmisega väga raskeks..
autorid vs esitajad on keeruline seos, mille juures autor saab esitusõiguse müügi eest oma papi ja hiljem siis autoritasudelt (kui talle see õigus lepingutega jäetakse). Kardan, et sellist lepingut, mille puhul autor saaks ka lõppprodukti ise omatahtsi turustada, pole veel tehtud. Seega peaks muuska puhul arvestama siiski esitaja populaarsuse ning müügioskustega.

Disain on loomulikult teine kategooria, kuid tõin selle sisse just nimelt, et nädata autorluse erinevusi. Loomingud on ju kõik

[Draax]

[Sold OUT]

Nagu teises teemas välja öeldud: kaob võimalus pirada... kaob väga suur osakaal promost.

[Auron]

[kännuämmelg]

[Ho Ho]

[SKG]

[Auron]

[Ho Ho]

Arvestades, et peale oma rahakoti peal elama asumist legaliseerisin kogu oma mängu ja softikogu siis esimesse gruppi kuuluvaid on kordades rohkem.

[Firefly]

Kui ma ostan paberkandjal raamatu, siis ma saan seda oma sõpradega jagada (nii on olnud see sajandeid ja keegi ei vaata sellele viltu). Küsimus on kuidas ma saan e-raamatud sõbrale laenata?

[Mnator]

[Firefly]