[A.S.]

Aegade algusest on nõrkvoolu kaablite (side, audio, ...) varjestust vajadusel maandatud vaid ühest otsast.
http://et.wikipedia.org/wiki/Keerdpaarjuhe#Varjestatud_keerdpaar
Nüüd on tekkinud mingi usulahk, kus propageeritakse maandamist mõlemast otsast. On see siis nüüd hea või halb, ei oska arvata.

[Jerry]

[Dogbert]

Mis puutub 40 m kõrisse suhteliselt pehme juhtme vedamisse, siis ära üritagi sinna kohe juhet ajama hakata - esmalt tõmba läbi kõri ühest otsast teise nöör või jäigem traat, selle otsa seod alles kaabli ja sikutad läbi kõri.
Traat kõlbab lühemate kõride puhul, 40 m on palju igal juhul. Minu meelest pole mõtet jändama hakata.
Nööri läbiajamiseks võid aga kasutada magneti abi - seod nööri otsa mutri, mis kõris vabalt liikuma mahub ja väljastpoolt kõri lohistad magnetiga selle mutri kenasti teise otsa välja. Magnet peab üsna tugev olema muidugi.

[A.S.]

Kas tänapäevased tolmuimejad on juba nii viletsad, et ei suuda vatitupsuga nööri ka kõrist läbi imeda?

[HA]

Dogbert, Teemaalgataja mainis ju et nöör juba sees

[DarkSky]

Nöör sees jah. Magnetiga poleks midagi teha saanud, kuna kõri ju maa sees Nüüd jääb üle vaid nöör kaabli otsa siduda ja kaabel läbi kõri tõmmata. Loodetavasti pole nöör (nn heinapakinöör) 10 aastaga rabedaks läinud, kuna niikaua on antud kõri koos elektrikaabli ja nööriga koos maa all olnud. Igal juhul kasutan vedelat seepi libestamiseks.
1 kilp on mul sisestukilp, sinna tulebki ainult 4 soont sisse: 3 faasi ja N. Viimane siis ühendatud PEN latile kuhu on ühendatud ka kõikide kilbist väljuvate kaablite PE juhtmed ja muidugi ka N juhtmed. Ühtlasi on terve see PEN latt sealt kilbist maandatud. Kõnealusesse teise kilpi kuhu kulgebki see maa-alune kaabel kõris, läheb on juba 5 soont. Seal kilbis siis PE ja N lahutatud. Igal juhul mingit potensiaalide vahet suvalises punktis N ja PE vahel pole. Voltmeeter näitab nulli. PE ja N ongi koos vaid sisestuskilbis, igal pool mujal on see lahutatud. Maandada tuleks varjestus igal juhul. Ma poleks nõus katsuma CAT kaabli varjestust kui varjestus on maandamata ja see kulgeb juba pingestatud elektrikaabliga ühes kõris. Induktsioon teeb oma töö. Kas teen seda 1 või mõlemist otsast seda veel kaalun. Igal juhul mõõdan voltmeetriga enne CAT kaabli varjestuse maandamist ära potensiaalide vahe kaabli varjestuse ja maanduse vahel. Seda huvi pärast. Põhimõtteliselt ei tohiks ju mõlemist otsast ühendamine midagi halba teha kuna kilbi maandusklemmidel ju potensiaalide vahet pole ja erinevad kilbid (maandused, PE) omavahel ühendatud 16 mm2 vaskjuhtmega. Maanduses (PE soones) liiguvad voolud vaid siis kui mõne elektriseadme maandusega ühendatud korpusesse lekib voolu.

[OFFF]

Kohe hea on lugeda, kui inimesed asju korralikult ja valge inimese moodi teevad.

[Carl]

Soovitan sul nööriga kõigepealt uus nöör sisse tõmmata ja alles siis hakata kaablit kakkuma. Seda eriti juhul kui on karta, et kaabel väga kergelt sisse ei jookse. Musta korpusega cat5 kaabel ise kannatab õnneks päris jõulist sikutamist.

[Dogbert]

[elukaz]

Siis saab ka teada kas kõris vesi sees on.

[DarkSky]

Kahjuks tuli kaabli kõrisse vedamise mõttest loobuda kuna seal sees olev nöör oli ikka nii kinni mis kinni, ei liikunud ei edasi ega tagasi. Eks kõris sees olev elektrikaabel (AXPK 4 x 16 mm²) pluss jäme maandusjuhe, lisaks arvukad kurvid suutsid paela nii kõvasti kinni hoida et pigem oleks pael sikutades katki läinud kui oleks liikuma hakanud. Muidu oli jah plaan visse vedada kõigepealt topelt heinapakipael ja siis alles nendega ethernet kaabel.
Nüüd tuli otsustada õhuliini kasuks. Pikka iga sellele kahjuks ennustada ei saa kuna see pole välistingimustesse mõeldud kaabel, lisaks oht langevate puude alla jääda. Varjestus sai siiski maandatud ühest otsast kui suviste äikeste EMI peaks kaablis liigpingeid tekitama. Välgu otsetabamus on kõrval olevate kõrgete puude tõttu vähetõenäoline. Eks tulevikus kui optikaseadmete hinnad langevad (loodetavasti), panen ikka optilise kaabli maa sisse, eraldi kõrisse.

[RCC]

see induktsiooni hirm on sul jällegi kangesti samasugune, nagu eelmised teemad, kus sul tingimata oli teist vaatajakohta ja kõik kanalid olid 24h kurguni täis ja paanikatuba lahti. see hirm tekib siis, kui on keskpinge maakaablid. 4kV, 6KV jne. muidugi võib võimaliku tekkiva induktsioonvoolu ka välja arvutada. teades AL kaabli ristlõiget , max 16ampi jne. teine variant tee katse eksituse meetodil ja mõõda cat5 es võimalik tekkiv pinge. maandamine on eraldi omaette teema. saan aru et toide tuleb sul ühest punktist, nii hoonesse A kui ka hoonesse B, kuhu sa soovid oma kaamerat sättida. sel juhul on sul vaja võtta mõlema võrgupunkti toide ühelt ja samalt faasilt. maandada võid A või B , või mõlemas. töötab samal põhimõttel nagu alajaama maandus ja kodu maandus(alajaama null) pluss kordusmaandus (ehk niinimetatud PE latt kilbist maandurile mullas) lühise korral liigub elekter lihtsalt lühimat teed pidi. optika hind on ammu nii odav, et ainult anna minna.

[DarkSky]

[-parun-]

Kui sul kõik enda kinnistu seal, kas siis poleks kõne alla tulnud see kaabel kasvõi labida sügavuselt maasse kaevata? Selline töö pole ju kuigi hirmutav, natuke nokitsemist üheks laupäevaks Õhukaabel peaks kindlasti olema kinnitatud tsingitud terastraadile, et kaabel ise tõmbe alla ei jääks. Ja traadile kinnitamiseks peaks kasutama musta värvi kaablisidemeid. Valged hävinevad UV kiirguse mõjul paari aastaga...

[RCC]

nojah, aga selles kolmes karvas (ehk see maakaabel) ei ole sul iial selliseid voole, mis suudaks tekitada sellist magnetvälja, mille tulemusena indutseeruks cat-5 es need hävitavad pööris ja pööramata voolud. 300/300 ja telekas kasutavad ära ehk 10% ülejäänud on niisama kõvatamiseks. palju see tavakoht ressurssi tarbib? 5 mega? siis oleks 20 megabitti. cat5 ele oleks lihtsalt lahendusena kasutada mõnda ülepingekaitset. analoogselt upsil mõeldud telefoni kaablile. pealegi pikkade vahemaadega ongi kasulik paar sortsu pinget tõsta, kuid siin pole tegu jällgi missioonikriitilise lahendusega.

[DarkSky]

Oma kinnistu jah, ainult ei tahaks teid üles kaevata, sellepärast otsustasin hetkel õhuliini kasuks. Paari-kolme aasta pärast kui praegune õhuliin UV kiirguse mõjul riknenud võtan ikkagi kaevamistööd ette ja panen siiski optika maasse. Etherneti ülepingekaitse mul isegi olemas juba ja kasutuses oma paar aastat.

EDIT: Viimasest postitusest (16. nov) on palju vett merre vooland ja eile sain kätte oma Hiinast tellitud PTZ kaamera Scricam AP004. Täna sai see siis oma kohale monteeritud (õue). Muidu suht ok kaamera. 720p pilt, 5x zoom, saab juhtida nii arvutist kui ka nutiseadmetest. Suurim puudus on autofookuse puudumine. Kui zoomida on pilt kohe udune ja vajab käsitsi teravustamist mida saan ka õnneks arvutist teha.
Kaamera ise ostsin siit, juhul kui kellelgi huvi tekib: http://www.lightinthebox.com/sricam-wireless-h-264-p2p-megapixel-720p-ptz-outdoor-waterproof-ir-dome-ip-camera-ap004-with-5x-optical-zoom_p1872969.html
Kõrvalhoonesse mitteköetavasse ruumi sai pandud ka switch niiskuskindla karbi sisse. Toide kaamerani sai lahendatud POE abil. Kuna kaameral POE tuge pole, sai hangitud POE injektor ja splitter. Esimene sai switchiga samasse karpi, splitter sai paigutatud kaamera juurde harukarpi (õue). Eks aeg näitab kui ilmastikukindel see süsteem olema saab. Hetkel -5 kraadiga toimivas asjad kenasti. Switchi niiskuskindla karbi sisse panin igaks juhuks ka mõned silicageli pakikesed. Kaablite karpi sisenemised sai viidud läbi tihendusmuhvide.

[630]

[DarkSky]

Õnneks mul elektrisüsteem toimib häireteta, mingeid N'i katkemisi ei esine
CAT kaabel sai maandatud PEN latile (teise otsa jätsin maandusega ühendamata).
Kuna mul ei õnnestunud CAT kaablit kaablikõrisse tõmmata ja panin kaabli hoopis õhku rippuma siis ei pruugi varjestuse eelised enne järgmist äikesehooaega välja tulla.
Muidu mul süsteem juba 5 päeva töös olnud. Seni suuremaid häireid pole olnud. ainult kaamerale on tulnud restarti teha paaril korral üle neti (kinnijooksmise põhjus teadmata). Ka switch on kenasti vastu pidanud niiskskindlas karbis. Paar päeva tagasi ühel hommikul oli külma -18 (ruumis kus switch võis olla kuni -10). Ka nüüd soojemaks pööranud ilm pole negatiivseid mõjusid (kondents) toonud.

[elukaz]

Kevadel kaeva siis mätta alla.

[DarkSky]

Mul jäi eespool vist mainimata et mul lisaks neljasoonelisele kaablile on kõris ka 16 mm2 vaskjuhe PE jaoks. Nii et kui ma oleks ka CAT kaabli varje teise otsa ühendanud siis juba PE lati alla. Nii et mingeid voolusid saab seal liikuda vaid siis kui toimub mõni rikkeline vooluleke.
Olemasolevat CAT kaablit ma enam maa alla kaevama ei hakka. Ripub õhus niikaua kuni sellele elupäevi antakse. Maasse kaevan tulevikus juba valguskaabli.

[avrn]

Õhus rippuvale kaablile ma paneks nüüd küll otstesse heaga kohe liigpingepiirikud. Sedakaudu jamade saamiseks pole äikest tarviski. Kas mitte siinsamas foorumis kusagil polnud juttu sellest, kuidas õhukaabel külma ja lumesajuga suisa särises?

[DarkSky]

[-parun-]

Ei maksaks nii paaniliselt ka karta. Mul jookseb siin külas 2 kortermaja vahel õhus tavaline varjestamata cat5 sisekaabel. Rohkem kui 10 aasta jooksul ei ole mitte midagi juhtunud. Mingeid liigpingepiirikuid kusagil pole. Kaabel on kinnitatud kandetraadile, selle väliskate ei ole veel UV kiirguse tõttu lagunenud. Ainuke asi mis juhtus oli see et UV kiirgus sõi ära valged kaablisidemed ja kaabel tuli vahepeal traadi küljest lahti.

[HA]

[DarkSky]

Mul omal kandetrossi polegi. Miski 25 m on kaabli õhus rippuva osa pikkus. Eilse tormiga sai oma PTZ kaamera kaablile suunates näha selle päris tugevat võnkumist. Kaablil peenike kandetraat sees. Vast see ikka nii lihtsalt ei katke ja kaabli raskus ei hakka soonesid venitama. Seesama kandetraat ongi maandusega ühendaud, kuna viimane ju kontaktis kaablisooni ümbritseva fooliumiga.