[l2bukast]

Mu läpakas, eee pc 900 on viimase aasta aja jooksul käinud garantiis kahel korral: 1. kord lagunes ära jahutus, 2. kord lagunes ekraani hing. Nüüd ei tööta touchpadi nupud. Ja Tarbijakaitse Nõuandlasse helistades öeldi mulle, et Võlaõigusseaduse paragrahv 223 lõige 2 järgi on ostjal õigus ebameeldivuste tekkimisel nõuda firmast raha tagasi toote eest. Et mis ma tegema peaks ja kuhu oma probleemiga pöörduma? Firmasse kust läpakas on ostetud? Kehtiv garantii on septembrini.

§ 223. Müüjapoolne müügilepingu oluline rikkumine

(2) Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.

[Dogbert]

Ikka sellesse firmasse, kust oma ostu tegid. Nemad võtsid sinu käest selle toote eest tasu ja teenisid oma kasumiprotsendi - nende asi on garantiiajal kolm korda tootepraagi tõttu remonti vajanud seadme tagasivõtmine ja selle tootjaga edasine asjaajamine.

[l2bukast]

Aga on see kindel, et pärast 3 korda garantiis käimist on müüjal kohustus see raha vastu tagasi vahetada? Seda ju iseenesest kuskil kirjas pole? Ja kuidas ma seda esitama peaks? Mingi kirja kirjutama või kohale minema?

[Dogbert]

http://www.tka.riik.ee/index.php?id=2883

[armin81]

[Dogbert]

Täpsema ülevaate lugemisel läheb asi tiba keerulisemaks jah:

[Rasmus]

Põhimõtteliselt on lähenemine õige, kuid VÕS § 223 ütleb: Müüjapoolne müügilepingu oluline rikkumine

(2) Tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.

Küsimus on siinjuhul selles, kes ja mismoodi interpreteeritakse mõistet "põhjendamatu ebamugavus".

Tarbija seisukohalt näen mina, et tegemist on põhjendamatu ebamugavusega, kuna toote kasutamisel on ilmnenud vigu, mis viitavad toote üldisele halvale koostekvaliteedile. nn "3 x üks ja seesama asi katki" varianti seaduses tõepoolest sätestatud ei ole.

Praegusel juhul on kindlasti oluline teada ka sama paragrahvi lõiget 3:

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda.

Asja lahendamiseks oleks mõistlik koostada müüjale kiri (hea oleks, kui saadetaks tähituna), kus kirjeldatakse kõiki tekkinud asjaolusid ning selgitatakse, et antud toote kasutusvõimatuse tõttu on tekitatud tarbijale ebamugavusi, millega tarbija toodet soetades ei ole arvestanud ning, kuna tegemist on mitmekordse garantiijuhtumiga, võib tarbija eeldada, et toote üldine koostekvaliteet on halb ning soovib omapoolselt olulise lepingutingimuste rikkumise korral vastavalt § 223 p 3 alusel lepingust taganeda ning nõuda raha tagasi. Müüjapoolse vastamise kohustus tuleb kindlasti seada kirjalikult ning tuleb ära märkida ka vastamise aeg. Mõistlik oleks määratleda 2 nädalat. Praegusel juhul on see tarbija teha, kuna VÕS ei sätesta menetlusaega.

Teiselt poolt saab tarbija viidata ka VÕS §217 p 1 tingimustele, mis ütleb:

(1) Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

Sellest lähtuvalt saab eeldada, et kui tarbija on kasutanud toodet sihipäraselt ja tootel on ilmnenud kasutamise käigus mitmeid puuduseid, mis on küll müüja poolt kõrvaldatud, võib siiski öelda, et soetatud toode ei vasta lepingutingimustele kvaliteedi osas, kuna sihipärase kasutamise käigus on ilmnenud puuduseid, mida ei ole ette nähtud.

Kuna lepingutingimustele vastavuse puhul (praegusel juhul on tegemist mitterahuldava kvaliteediga) vastutab müüja lepingutingimuste mittevastavuse eest, mida sätestab VÕS §218 p 2, mis ütleb:

(2) Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.

Siis on sellega vastutus defineeritud ja müüja kohustus on lepingutingimustele mittevastavuse eest vastutamine. Vastutuse osana on välja toodud, et müüjal on kohustus eelmainitud perioodi jooksul eelkõige lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamine ja seda tingimustel, mida sai juba eelnevalt mainitud (VÕS §223 p 2), siis ebapiisava tegevuse puhul on tarbijal õigus müügilepingust taganeda ja nõuda raha tagasi.

Selliste juhtumite menetlemisel tuleb alati lähtuda tegevusest, et esmasena proovib tarbija läbi rääkida müüjaga ning proovida asja lahendada seaduses ette nähtud korras.

Kui müüja seda siiski ei soovi, siis kaitseb tarbijat samuti VÕS §223 p 1, kus on öeldud, et kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast, loetakse tegevust müügilepingu rikkumiseks ning sama paragrahvi p 3 alusel on tarbijal õigus müügilepingust taganeda.

Reaalsuses tähendab see seda, et kui müüja keeldub juhtumit menetlemast, tuleb sul ühendust võtta tarbijakaitsega, kus sa kirjeldad omapoolseid tegevusi ning asja müüja tegevusi.

Tuli nüüd küll segane tekst, aga loodan, et ehk oli abi.

P.S. Kui vajad kirja koostamisel abi, siis arvan, et saan abiks olla küll. Olen selliste juhtumitega kokku puutunud ning tean, mismoodi peaks müüjatega juriidiliselt korrektselt suhtlema, et asi õige oleks.

[Dogbert]

Ei ole üldse segane. Lihtsalt suurepärane vastus, ilmselt pädeva inimese poolt.
Minu lugupidamine.

[l2bukast]

Sama siin. Suured tänud ette ära.

[kännuämmelg]

Ärge nüüd liialt kah rõõmustage, sest kõigepealt mängib räigelt rolli kõikides punktides mainitud müügileping, mida paljud pole näinud ning enamik pole viitsinud läbigi lugeda.
Teiseks on ühing nimega Tarbijakaitse absoluutselt mõttetu asutus, sest sanktsioonid, mida rakendatakse on "ettekirjutused", mille peale enamik vilinal vastab :"tegeleme puuduste likvideerimisega"

Ehk siis enamikel juhtudel taandub asi müüjapoolsele mõistlikkusele (loomulikult juhul, kui tema kahjud pole märkimisväärsed). Kui nüüd keegi eriti kõva karukonservi alla on kugistanud ning tsiviilkohtusse kavatseb taolise jama peale hagi anda, siis arvestagu mainitud seaduste mitmetitõlgendamistega- ehk siis advokaadi võimekusega.

Lisaks tuleb ära mainida ka see, et kui ristiretk võetakse ette nii libedal pinnal nagu ebamugavus või kvaliteet, siis esimesel juhul ei maksa eestis taolised asjad muhvigi ning teisel juhul visatakse kinnas tootjafirmale, mis koheselt tähendab ka kalleid ekspertiise, mis kaotuse korral (valede kasutusvõtete tõestamine on lihtsam, kui tahtlik kvaliteedi langus) tähendab kanget kauka tühjendamist.

Lõpeks: kui suudad usutavalt argumenteerida ning teed seda õigete inimestega(soovitavalt mitte ähvardava kehahoiakuga), võid oma tagastusele loota.. kui ebakindlalt mingite arusaamatute seadusejuppidega kõvatama lähed, saad suure tõenäosusega kõrvetada 8)

[Märt.]

Ning kui muidu ei saa, siis anna teada Aivar Riisalule ja "Kaua võib" ruttab appi.

[l2bukast]

[kännuämmelg]

[l2bukast]

[Rasmus]

[kännuämmelg]

*seadmete müügi puhul on reeglina müügilepingu lisaks garantiisätted. Neid aga paraku ei loeta ning samuti jätavad need liialt mitmetitõlgendamist.

*Tarbijakaitse saamatus tähendab seda, et nad on seotud kätega- nende sanktsioonid on vähegi kõrgema väärtusega asjade puhul mannetud (ettekirjutused ja madalad trahvid) ja siin ei päästa ka üksikametnike pädevus.

*süütuse presumptsiooni ei maksa küll mängu tuua- esimesel kuuel kuul kohustub müüja oma väiteid tõestama ülejäänud poolteist aastat aga tarbija. Seega maksab tarbija ka ekspertiisikulud, mida tarbija jaoks positiivse tulemuse puhul on võimalik loomulikult tagasi nõuda.

*TArbijakaitse komisjon on juriidiliselt pädev mida tegema? Ainuke, mida ta on pädev tegema, on reageerimine kaebustele ning vastavate ettekirjutuste tegemine. Ettekirjutuste sügavus sõltub siiski faktideks ning kui tegemist on mingi seadme kvaliteedi kahtluse alla seadmine, siis sellele saab adekvaatse hinnangu anda ainult vastava ala spetsialistide poolt läbiviidud ekspertiis (eeldab lisaks roosa jutu ajamise oskusele ka teadmiste ning vahendite olemasolu).

* sellega olen ma nõus, et esmane käik on müüja/tootjaga suhtlemine ning asja lahendus võib tulla tarbijale positiivne piisavalt õigete inimestega õigel toonil vestlusest..

* kui nüüd võtta aluseks praegune juhtum, siis ma ei näe küll ühtegi põhjust ega argumenti, miks peaks müüja/tootja garantiiremondi asemel soostuma ostusummat tagastama.

* ahjaa.. müügifirma esindajana on väide, et müüjal on lihtsam/kasulikum tarbijale soodne lahendus leida küll arusaamatu.. üks müügiettevõte on siiski kasumi tootmisele loodud ning kui ta näiteks on tarbijale müünud 10k arvuti, sellelt teeninud 10% (1k), siis peaks ta lihtsalt selle ülejäägi (maksud loomalikult maha) lihtalt ilma oma seljatagust kaitsmata korstnasse kirjutama või siis hoopis ise hakkama tootjaga vägikaigast vedama kolmanda isiku pretensioonide alusel? See võib tõesti toimuda toidupoes piimapaki müümisel , kus asja väärtus on madal ning ülekate suhteliselt suur, või siis juhul, kui klient on liialt väärtuslik, kuid tavaelus seda reeglina ei tehta.

[Rasmus]

[kännuämmelg]

[Rasmus]

Ma selgitasin ennast vist ikkagi ebapiisavalt. Ma ei räägi siinkohal vigade kõrvaldamisest ja vigade tekkimise süüst, vaid sellest, et vigu on esinenud rohkem, kui kahel korral mis viitab üldisele halvale tootekvaliteedile. Kuna kahel esimesel korral on tekkinud vead kõrvaldatud müüja poolt, siis pole selles osas mõtet enam argumenteerida, müüja on tunnistanud, et tegemist on tootjapoolsete defektidega, mis kuuluvad kõrvaldamisele. Küsimus on selles, et kuna nüüd on esinenud sama tootega järgmine viga, siis kas on tegemist toote ebaõige ekspluatatsiooniga või on tegemist üldiselt mittekvaliteetse tootega, mis tuleks sellisel juhul välja vahetada.

Kogemust ei ole küll läbi tarbijakaitse, kuid kogemus on isiklik. Müüja poolt hüvitati mulle kingad, mis 4 korda erinevatest kohtadest katki läksid. Minu argumendid olid just samad. Ma ei soovi endale jalanõusid, mis tõenäoliselt jälle varsti katki lähevad. Müüjale see sobis ja samuti ka mulle. Loomulikult ei maksnud kingad 5000 krooni, nagu sülearvuti maksab ja see on ka kindlasti argument.

Eks näis, kuidas asi laheneb. Teemaalgataja proovib müüjaga läbi rääkida ja kui see õnnestub, siis on kõik hästi. Kui aga mitte, eks siis paistab, mis on mõistlik ja mis mitte.

[kännuämmelg]

[Spezz]

[afex]

teooria on teooria, praktika aga ... vot selline

http://www.tka.riik.ee/doc.php?12678
http://www.tka.riik.ee/doc.php?12459

[kännuämmelg]

ma juba ootasin, millal paviljonid mängu tuuakse..
kui mina esimese paviljoni pärast rallima hakkasin, ei tunnistanud HP ka usa- s omapoolset viga, Euroopas hakati plaate vahetama mõned kuud hiljem. Kusjuures algul oligi nii, et vahetati firmwaret, tehti uus install jne (wifi tõmblemist sai esimeses otsas vähendada "spetsiaalse " juhitsate ümberinstalliga)
Kuigi praegusel ajal on avalik saladus, et enamik paviljonide jamasid on tingitud emaplaadi tootmisveast, pole kuulnud, et kellelgi oleks siiski ka õnnestunud (kaasa arvates kahe aasta jooksul vahetatavate emaplaatidele rakenduvale kaheaastasele pretensiooni esitamise tähtajale) oma raha tagasi saada või paviljon samaväärse teise masina vastu vahetada...

Samas olen ma jälle veendunud, et korralikku juristi kaasates oleks võimalik luua pretsedent, mis suure tõenäosusega viiks tagastamislaine kartuses paviljonid müügilettidelt

[Rasmus]

[kännuämmelg]